Eesti ettevõtjad on ettevaatlikumad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebakindlus välisturgudel on teinud ebakindlaks ka meie ettevõtjad, selgub SEB Baltimaade ettevõtlusbaromeetrist.
Optimism käibekasvu suhtes on langenud, vähemalt 15-protsendist suurenemist näeb ette viiendik ettevõtjaist. Pessimistide ehk nende arv, kes näevad ette käibe langust, on tõusnud ja on samuti viiendik. Ülejäänud näevad mõningast käibe kasvu.
Optimistid on need, kelle teenused on valdavalt siseturule suunatud, näiteks kaubandus. Pessimistide hulka arvas pank transpordi- ja logistikasektori.
Uute turgude asemel keskenduvad ettevõtjad siseturgudele. 16 protsenti leiab, et tahab siseneda uutele tugudele, sellal kui 72 protsenti pöörab tähelepanu siseturule.12 protsenti ettevõtjaist leiab, et jätkab tegevust olemasolevatel turgudel.
Oma osa sellel, et mitmel meie lähiturul ehk Soomela Venemaal on tulevik üsna tume. «Soome puhul on natuke lootust, et kõver pöörab tõusule,» arvas SEB Eesti juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit. Optimistlikud on tööstus ning natuke ka transport-logistika.
Eksportimine on varasemast aga kasulikum. «Euro hind on madalam,» ütlesVaikmäe-Koit. Ent Ameerikasse jõudmiseks on pikk maa minna. «Eesti ettevõtja, kui ta mõtleb ekspordist, siis ennekõike Euroopast.»
Kuigi 23 protsenti ettevõtjaist plaanib töötajaid juurde palgata, ei pruugi neil olla kedagi võtta, sest kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida. See takistab ka arengut. «Ettevõtja, eriti Harjumaalt väljaspool, ei saa investeerida seadmetesse, kui inimesed selle hüppega kaasa ei tule,» sõnas Vaikmäe-Koit. 73 protsenti Eesti ettevõtjaist muutusi töötajaskonda ei planeeri, ent neli protsenti kavatseb vähendada. «Ida-Virumaa ettevõtted on pessimistlikud,» märkis juhatuse liige.
Toodete, ärimudeli või töötajate kvalifikatsiooni parandamist planeerib enam ettevõtjaid kui aasta varem – 36 protsenti leidis, et investeerib toodete/teenuste parandamisse, 11 protsenti tahab parandada oma ärimudelit ja 24 protsenti planeerib investeerida töötajate arendamisse.
Vaid 16 protsenti ettevõtjaist leidis, et tahab järgmisel aastal investeerida vähemalt 30 000 eurot. Seda on ligi kolm korda vähem, kui aasta tagasi.
Lisaks ettevõtjate üldisele ettevaatlikkusele võib osa põhjust olla ka selles, et ettevõtjatel pole raha. «Euroopa Liidu projektide finantseeringud ei jõua realiseeruda,» ütles Vaikmäe-Koit.