«Energialiit» paistab sündivat puudega

Elektriliinid. Foto: SCANPIX

Juba kolme nädala pärast esitab Junckeri komisjon kauaoodatud ja kõrgekskiidetud Euroopa «energialiidu» kava. Nagu näitavad Financial Timesi pilgu alt läbi käinud dokumendid, on plaan peamistes küsimustes üsna hambutu.

Üldiselt oleks ühtsel Euroopa energiaturul suur mõte sees, kuna praegu pole EL muud kui 28st üksteisele vastu töötavast energiasaarest koosnev kirju lapitekk. Kui liikmesriikidel õnnestuks oma gaasi- ja elektrivõrgud tihedamalt integreerida, võiks kontinent kärpida kulusid, hoida vaos heitgaase ning vähendada sõltuvust Venemaast.

Harmooniast on asjad aga kaugel nagu alati.

Nagu selgitas eile reporteritele Euroopa Komisjoni energia-asjade asepresident Maros Sefcovic, koosneb ühisturg «riistvarast» ja «tarkvarast». Riistvaraga on suhteliselt lihtne: igale poole tuleb ehitada piiriülesed gaasitorud ja elektriliinid ning tarned lähevadki turvalisemaks.

Valulaps on tarkvara. Eri riikides on energiahinnad ja -kulud ülimalt erinevad – tulenevalt lahknevatest maksusüsteemidest ja reeglistikest. Ilma neid harmoneerimata ladusalt toimivat ühisturgu ei tule.

Kuid, nagu tunnistas eile asepresident Sefcovic, on siin sein ees: «Enamik meist siin saalis mõistavad, et nii oleks parim viis jätkata, kuid meil tuleb olla realistid ning tunnistada, et sellises küsimuses nagu energia maksustamine on üksmeelt väga raske saavutada.»

Teine energialiidu põhikomponent, mida pidevalt lahjendatakse, on Poola ettepanek moodustada «ühiste ostude» rinne Gazpromi gaasi osas. Idee seisneb selles, et käsikäes oleks võimalik nurjata Venemaa «jaga ja valitse» taktika hindade ja tingimustega.

Taas puudub üksmeel ning tekkimas on ida-lääne lõhe. Lääne-Euroopas nurisetakse, et ühised gaasiostud eiraksid konkurentsiseadusi. Nii üritabki Brüssel sõnastada küsimust järjest udusemalt.

Kas see tähendab, et energialiitu ei tulegi? Tuleb vist ikka, aga mitte nii ambitsioonikal kujul, kui seda mullu lubati – ajal mil EL alles muretses oma talvegaasi pärast Venemaalt.

Loo moraal: energiaprojekte on parem käivitada talve hakul ja mitte kevadel.