Eesti Juudi Kogukond tegi avaliku pöördumise Eesti riigijuhtidele, milles taunib Tartu kunstimuuseumi näitust «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest».
Juudi kogukond taunib avalikus pöördumises holokaustiteemalist näitust
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
10. veebruar 2015, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogukond pöördus riigijuhtide poole seoses näitusega «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest», mis on avatud Tartu Kunstimuuseumis.
«Näituse korraldajad deklareerivad, et väljapanek on pühendatud Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäevale ja selle eesmärk on «mäletada ja mälestada, luua sidet ajaloo ja praeguse tegelikkuse vahel, vaadeldes seda kibedat ajaloosündmust tänapäevasest vaatevinklist». Kahjuks, mõned eksponaadid naeruvääristavad mälestust holokaustist ja selle kohutava tragöödia ohvreid. Pean silmas vähemalt kahte neist, nimelt Poola autori Artur Żmijewski kaht videot – «Kullimäng», kus rühm alasti inimesi rõõmsalt mängivad Aushcwitzi koonduslaagri gaasikambris, ja «80064», kus kunstniku pealekäimisel nõustub 92-aastane Auschwitzi endine vang mehe käsivarrele koonduslaagris tätoveeritud numbrit värskendama,» seisab pöördumises.
Juudi kogukonna nimel pöördumise esitanud kogukonna esinaine Alla Jakobson märkis, et vaatas videot võrgu vahendusel. «Pean tunnistama, et nii mina kui ka teised kogukonna liikmed, kes seda nägid, on šokis ja hämmingus,» kirjutas ta.
«Sõltumata näituse eesmärkidest on täiesti mõeldamatu kasutada holokausti tragöödia «lahtimõtestamiseks» videosalvestisi, mis rüvetavad sadade tuhandete inimeste mõrvamist või mõnitab tragöödia üleelanud eakat inimest ning kasutab tuntud mõrvari dr Mengele katsetega sarnase tegevuse eksponeerimist,» lisas Jakobson.
Ta tõi välja, et ehkki näituse korraldajad teatasid, et näidata võib kõike, sest meil ei ole tsensuuri, siis see ei tähenda Jakobsoni sõnul, et meie ühiskonnas ei kehti enam moraal ja empaatia teiste inimeste kannatuste suhtes.
«Elades Eestis ei täheldanud mina ega minu hõimukaaslased, et on kombeks tulla matustele rõõmu ja naeruga ning korraldada peiedel huumoririkkaid etendusi ja mänge. Ilmselt oleks mõeldamatu küüditamisele pühendatud näitusel näidata selleteemalist alastiolekuga videot. Miks holokausti suhtes tehakse erand, mida õigustatakse kunstivabadusega?» märkis ta.
Jakobsoni sõnul on selliste eksponaatide esitamine holokausti temaatika näitusel kohatu ja vastuvõtmatu.
Kogukond saatis avaliku pöördumise kultuuriminister Urve Tiidusele, president Toomas Hendrik Ilvesele, riigikogu esimehele Eiki Nestorile, haridusminister Jevgeni Ossinovskile ning riigikogu aseesimeestele Laine Randjärvele ja Jüri Ratasele.