Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2015/02/10/3754775t1h779b.jpg)
Vähemalt üks stereotüüp tuleb lähiajal ümber lükata: isegi kui eesti mehed seda välja ei näita, igatsevad nad enim armastust, lapsi ja oma kodu. Viimaste aastakümnete materiaalsed väärtused on troonilt tõugatud, paljastab täna avalikustatav meesteuuring.
Keskmiselt 181 sentimeetri pikkune, pärast 35. eluaastat tõenäoliselt ülekaalus või koguni rasvunud. Tervisest ei hooli, aga haigused teda enda jutu järgi ei piina. Teenib üsna head palka, ent raha asemel väärtustab üle kõige armastust, perekonda ja oma kodu.
Kogu tööelu veedab võrdsel määral stressis. Eraelus on ta kaasale üldiselt truu, aga 55. eluaastaks on tõenäoline mõni kõrvalehüpe, näiteks internetist leitud partneriga.
See on eesti mehe koondportree, mille võib maalida Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse värske uuringu põhjal. Nimelt küsiti mullu sügistalvel enam kui 2000-lt eesti 16–54-aastaselt mehelt arvamust perekonna, töö, tervise ja seksuaalelu kohta. Kõik ühe eesmärgiga: saada ainest üldistamaks, milline on eesti mees tegelikult.
Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli vanemteaduri Mare Ainsaare sõnul on koondportree küll kõnekas, aga tegelikult on mehed nagu naisedki – väga erinevad. Tõsikindlalt võib kõigi meeste kohta väita vaid seda, et pea kõik nad kasutavad autos turvavööd.
Ning siis veel midagi märksa olulisemat: «Eesti mehed on väga laste- ja perekesksed, mis meid väga üllatas,» tunnistas teadlane.
See tõdemus on tähelepanuväärne. Üks võimalikke põhjendusi on, et Eesti kui siirderiigi faas võib olla selja taga, materiaalne heaolu saavutatud ja pehmed väärtused hakkavad ka meeste seas taas mõjule pääsema. Ühtlasi annab see lootust, et iibeprobleemile leidub siiski lahendus.
«Mõnedes riikides on inimesed laste tahtmise ära lõpetanud, aga Eestis mitte. Eesti meeste soov lapsi saada on natuke isegi suurenenud, mis on Euroopa mastaabis väga hea näitaja. Tahe on olemas, küsimus on nüüd selles, kuidas see realiseerida ja miks see ei õnnestu,» ütles Ainsaar.
Siin tulevadki appi uuringu sügavamad harud. Tõtt-öelda ütlevad need üsna otse, kus eesti mees omadega ummikus on ja millistes valdkondades tuleks tal peeglisse vaadata.
Mida vanem, seda rasvunum
Kõigepealt muidugi tervis. 34. eluaastaks on vaid pooled eesti mehed kehamassi indeksi järgi normaalkaalus. 44-aastaste puhul on ülekaalulisus juba valdav ja 55. eluaastaks on veerand meestest rasvunud.
Uuringu tervisepeatükkide autorid rõhutavad, et see ongi praegu teravaim mehi puudutav probleem: ülekaalulised mehed oma tervise üle ei kurda, aga nende naised jäävad väga vara leseks.
Tõsiseid või olulisi depressiooni sümptomeid esineb 21 protsendil meestest, kusjuures vanusega stressitase ei muutu. Stress soodustab omakorda riskikäitumist, nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine ja joobes sõidukijuhtimine.
Kolmandik eesti meestest on igapäevased suitsetajad ning see arv ei paista noorte meeste puhul vähenevat, vaid hoopis suureneb. Kõige rohkem sagedasi alkoholipruukijaid on 35–44-aastaste meeste seas – iga kolmas neist joob alkoholi vähemalt paar korda nädalas. Viimase aasta jooksul on 17 protsenti meestest juhtinud autot alkoholi tarvitanuna, kusjuures viis protsenti tegi seda korduvalt.
Kõik see paneb põntsu ka viljakusele. Iga kaheksas eesti mees on oma elus üritanud 12 kuud järjest lapsi saada, aga edutult. Sellest on kahju, sest tegelikult pole eesti mees lastega kitsi – kahte last soovib kindlasti 48 protsenti ja kolme last 34 protsenti meestest. Enam lapsi tahavad tervemad, maapiirkonnas elavad ja – kummaline küll – mõnda aega välismaal elanud mehed.
«Äkki see tuleneb sellest, et kui nad käivad välismaal, siis on nad ka ise aktiivsemad inimesed ja nende väljavaated Eestis on optimistlikumad. Nad teenivad, ja see annab meestele kindlust juurde,» analüüsis Ainsaar.
Mõnes vallas on jää siiski liikuma hakanud. Levinud stereotüüpide järgi on eesti mees materialistlik ja töökas, aga ei hoolitse enda eest ning on oma positsiooni pärast pidevalt pinges.
Ainsaar tõdeb, et pingesolek ja tööstress pole tõesti kuhugi kadunud. Samas tähtsustavad mehed järjest vähem materiaalseid väärtusi ning kuigi ületunde tehakse endiselt, on Rootsi, Soome, Iirimaa ja Portugali mehed eestlastest «töökamad». Enese välimuse eest hoolitsemine on aga meestel tähtsuselt seitsmendal kohal.
Suhted naistega keerulised
Uuring näitab, et sotsiaalsed suhted ja nende hoidmine on eesti mehele keeruline. Näiteks on üsna levinud riskantne seksuaalkäitumine: mida vanem mees, seda vähem kasutatakse juhusuhtes kondoomi. 16 protsenti meestest tunnistas, et tal on diagnoositud mõni suguhaigus. Umbes veerand on otsinud seksuaalpartnerit interneti teel ning olnud leitud partneriga ka vahekorras.
Kuigi 55. eluaastaks on iga kolmas eesti mees suhte või abielu kõrvalt naist petnud, ei tähenda see Ainsaare sõnul, et mehed oleks reetlikud. «Ootasin algselt tegelikult palju hullemat. Kui meediat jälgida, võib jääda mulje, et kõigil on palju partnereid, aga tegelikult on normiks üks partner,» rääkis teadlane.
Püsipartneri leiab mees enamasti 34. eluaastaks. Oma paarisuhtega on täiesti või pigem rahul koguni 94 protsenti meestest. Abikaasaga jäädakse sageli pikemaks ajaks kokku isegi vaatamata sellele, et laste kasvatamine on meeste jaoks kurnav, vähendab rahulolu suhtega ja ajendab õhtuti kauemaks tööle jääma.
Meesteuuringust on nüüd õppida nii meestel, naistel kui ka riigil. «Eesti mehe hing on tunduvalt hellem, kui seda julgetakse välja näidata, ja tal tasub sihiteadlikult minna selles liinis. Ei tasu päriselus häbeneda, et pere ja laps on see, mille nimel töötatakse,» soovitas Ainsaar meestele. «Sõnum kõigile eesti naistele on see, et eri vanuses mehed on ikkagi väga erinevad.»
Andmestik läheb nüüd uuringu tellinud riigikantseleile, kus sotsiaalteadlased saavad vaadelda, kas mõned ilmingud vajavad poliitilisi lahendusi. Ainsaar tõi näiteks, et iga kümnes mees oli oma partneri suhtes viimase aasta jooksul kasutanud vaimset, füüsilist või seksuaalvägivalda ning sugugi kõik vägivallatsejatest ei pidanud seda taunimisväärseks.
Tegelik pilt eesti meeste ja naiste suhetest peaks selguma aga juba lähikuudel, kui valmib samasugune uuring eesti naiste käitumise kohta.