/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
Politsei võttis vahele Rakveres ja Tallinnas riiklikke autoeksameid raha eest sooritada aidanud seltskonna. Paraku sai süüdistuse esitada vaid altkäemaksu paragrahvi järgi, teooriaeksamil spikerdamine salajase piilukaamera abil ei mahtunud ühegi kriminaalkuriteo raamesse.
Süüasi, mille riigiprokuratuur sel nädalal kohtusse saadab, on omal moel humoorikaski. Eriti osa, mis puudutab juhieksami teooriaosa. Kogu uurimine algas umbes aasta tagasi, kui Põhja prefektuuri majanduskuritegude talitusse laekus omapärane info – Rakveres ja Tallinnas on võimalik riiklikke autojuhi eksameid altkäemaksu eest sooritada.
Et info puudutas Rakveres konkreetseid inimesi, kelleks olid sealsete autokoolide ja autoteenindustega seotud isikud, sokutas politsei neile ette oma kontakti, kes leppis teenuse pakkujatega kokku teooriaeksami tegemise asjaolud ja hinna.
Peamine nõue oli, et eksaminand – olgu ta mees või naine – ilmuks teooriaeksami päeval abistajate juurde kontoritöötaja ranges stiilis rõivastes. «Mõte oli selles, et eksamile minejale pandi ette spetsiaalne lips, kuhu sisse oli paigaldatud väike videokaamera, mis viirutatud lipsumustrist välja ei paistnud,» rääkis riigiprokurör Steven Hristo Evestus.
Lisaks pandi eksaminandile külge abistajatega sidepidamiseks vajalikud juhtmed, mobiiltelefon ja kõrva pisike kuular. «Pärast kontrollimist, et side tõesti toimib, võiski inimene eksamile minna,» rääkis prokurör.
Abistajad jäid sideseansi ootuses lähedusse kaubikusse, kus nende kasutuses oli sülearvuti, mille ekraanilt näha salakaamera kandja liikumine. «Inimene istus eksamiruumis siis suvalise arvuti taha, võttis küsimused ette ja neid kaamerast näinud aitajad ütlesid talle õigete vastuste numbrid ette,» rääkis Evestus. «Abistajate ainus tingimus oli, et küsimused pidid olema venekeelsed.»
Kui eksam edukalt sooritatud, naasis isik abistajate juurde, maksis tänutäheks mõni tuhat krooni ja tagastas tehnika. Kuigi politseil olid olemas sellist äri puudutavad tõendid, oodati asjaosaliste kinnipidamisega seni, kuni oli kindlaks tehtud ka Tallinnas toimuva ebaseadusliku eksamiäri asjaolud.
Nagu uurimine selgitas, aitas sama seltskond soovijaid oma tutvustega sõidueksami sooritamisel ka Tallinnas. Nimelt oskasid nad hädalised suunata pealinnas õigete inimeste juurde. Selleks tuli neile maksta umbes 6000 krooni, mille eest sokutati nad riigieksamile minnes lihtsalt õige sõiduõpetaja juurde.
Politsei kontaktisik tegi eksami läbi nii Rakveres kui Tallinnas. Ainult et Tallinnas sattus ta esimesel korral sõidueksamile minnes vale eksaminaatori otsa, sest väidetaval altkäemaksuvõtjal oli parajasti töölt vaba päev. Nii kukkuski inimene oma üllatuseks eksami läbi. Kui ta raha vastu võtnud vahemeestelt aru nõudis, öeldi, et veidi peab ikka sõita ka oskama. Ent raha maksti talle siiski tagasi.
Seejärel läks politsei teisele katsele. Ent eksamil selgus, et õige eksaminaator viibib korralisel puhkusel. Selgi korral maksti petta saanud politsei kontaktisikule raha tagasi. Kõik sujus alles kolmandal korral. Kuigi politsei kontaktisik tegi märtsis toimunud sõidueksamil teadlikult korduvalt kümneid väikseid vigu, luges eksaminaator sõidu lõppedes eksami sooritatuks.
Kui politsei hiljem tõendusmaterjalina auto salongist tehtud sõidueksami videot vaatas, selgus, et eksaminand liikles mööda Tallinna suunatuld näitamata. Ja kuigi neid rikkumisi tuli kokku mitukümmend, luges eksaminaator harjumuse suunatuleta manööverdada vaid keskmist tüüpi üksikveaks.
Uurijad otsustasid asjad kokku tõmmata, kui nende kontaktisikule ARKist lõpuks kehtiv juhiluba väljastati. Altkäemaksu vahendamises kahtlustatavaiks kuulutati Feliksas (49), Gennadi (54) ja Julia (23).
Noore Julia asemel oli alguses kolmikus asjaosaline tema abikaasa, autokooli juht Arkadi, kes aga uurimise ajal suri ja kelle toimetamised Julia vaid mõne päevaga üle võttis.
Altkäemaksu võtmises kahtlustatavaks kuulutati üle kümne aasta ARKis töötanud eksaminaator Tarmo (41), kes ainsana süüasja osalistest oma süüd täielikult eitab ja seetõttu oma ametikohal endiselt eksameid vastu võtab. «Prokuratuur ei ole pidanud enne kohtuotsust vajalikuks tema ametist kõrvaldamist taotleda,» ütles riigiprokurör Evestus.
Kuigi maanteeameti kõrge komisjon tunnistas Tarmo vastu võetud eksami vigaseks, väidab mees, et tal on õigus eksami hindamisel lähtuda omadest valikutest. Ning kuna eksaminand ühtegi ränka eksimust ei teinud, oli see tema otsus eksam tehtuks lugeda.
Kuigi Tarmo oma osalust skeemis eitab, tuvastas uurimine tema ja altkäemaksu vahendajate omavahelised kontaktid. Samuti on teiste süüdistatavate ütlustega tõendatud, et sõidueksami läbimiseks makstud ligi 6000 krooni läinuks temaga jagamisele.
Riigiprokurör Evestuse sõnul on juhtumi puhul omanäoline küll kuriteo skeem, kuid vale oleks väita, et sellise käekirjaga eksamitelt läbisaamine olnuks massiline. «Uurijail tuli oma võimalust oodata ikka mitu kuud. Mingit väga suurt läbisaamist õnneks ei toimunud, sest eksamite läbimiseks pidi seda oskama õigete inimeste käest küsida,» ütles Evestus.
Kurioosne on aga, et teooriaeksamil spikerdamist ei saanud kehtivate seaduste kohaselt kuidagi kuriteoks kvalifitseerida. «Ükski ametnik sellega seotud ei olnud, seaduse mõistes oli tegemist lihtsalt spikerdamisega. Ja ega näiteks kooliõpilased, kes lõpueksameil spikerdavad, ole ju karistusseaduse kohaselt kurjategijad,» põhjendas Evestus.
Nii jäigi uurijail üle vaid toonaseid autoregistri töötajaid toiminud skeemist informeerida ja paluda neil eksamile tulijate kontrollimisega hoolsamad olla. Mis sest, et analüüs näitas, et nii võis teooriaeksami edukalt sooritada kümneid inimesi.
Spikerdamist väldivad väiksemad tähed
Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul võtsid nad ilmsiks tulnud teooriaeksami piilukaameraga spikerdamise järel ette mitmeid meetmeid, mis tulevikus peaks selle skeemi kasutamise välistama.
«Meil on nüüd teooriaeksami küsimused väiksemas kirjas ja programmis, mis ei luba kaamerasilmal neid ekraanil nii üheselt lugeda,» ütles Kangur. Tema sõnul on maanteeamet teinud omalt poolt kõik selleks, et teooriaeksamit poleks võimalik kõrvalise abiga läbida.
«Osa büroode puhul – näiteks Tallinnas ja Sauel – me teame, et seal ei ole juba ruumide ehituse tõttu võimalik raadiosidet välismaailmaga pidada,» rääkis Kangur. «Mujal, kus see oht olemas, peavad meie inimesed eksamile tulijaid lihtsalt hoolikamalt jälgima.»
Tema sõnul on olnud juhtumeid, kus inimesed on teooriaeksamil elektrooniliste vahenditega spikerdamisega vahele jäänud.
«Osa, kelle küljest on juhtmed leitud, on eksamiruumist lihtsalt jõuga välja jooksnud,» tunnistas Kangur, et spikerdatakse mujalgi Eestis. Suurim riskipiirkond olevat Virumaa. (PM)