Viljandi lumepark püsib varjusurmas

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi lumepargis ei ole tänavu toodetud kunstlund ega tehtud tööd selleks, et looduslikku lund nõlvadel hoida.
Viljandi lumepargis ei ole tänavu toodetud kunstlund ega tehtud tööd selleks, et looduslikku lund nõlvadel hoida. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehkki lund on tänavu sadanud omajagu ning sel nädalavahetusel on plaanis isegi Tartu suusamaraton maha pidada, võib Viljandi lumepargis näha haljendavat muru.

Minevikus Viljandi lumeparki arendanud Kristjan Tuuleveski meelest ei ole lume tootmiseks või mäel hoidmiseks tänavu õigel ajal tegutsetud.

«Olen kaheksa aastat Kesk-Euroopa mägedes lund tootnud ja sellega elatist teeninud, tean seda kõike une pealt. Näen siin suurt mahamagamist,» ütles Tuuleveski.  «Olen kuulnud vabandusi, et jää ei ole järvel piisavalt paks lumekahuri kandmiseks või vesi on liiga madal, aga ehitada saaks ju parve.»

Talve jooksul on Viljandimaal tulnud ka üksjagu looduslikku lund ja näiteks Tääksi suusakeskuses on eeskujulikud rajad sisse sõidetud, paraku on Huntaugu nõlvadelt tuul lume minema pillutanud. «Lumi oleks tulnud esimesel võimalusel rajamasinaga kinni sõtkuda, paraku ei ole seda tehtud,» sõnas Tuuleveski.

Soojaga lund ei tee

«Väljas on soojapügalad, mis lund te tahate?» ütles mittetulundusühingu Viljandi Lumepark juhatuse liige Mart Kaas Sakala pärimise peale, miks on paik ikka veel suletud, ja viskas toru hargile.

Hiljem helistas Kaas siiski tagasi ja rääkis, et ilm on olnud ekstreemselt kehv juba kaks aastat. «Mullu pidas jaanuaris kaks nädalat külma ja saime kunstlume ära teha, aga hooaja kokkuvõttes jäime siiski suurde miinusesse,» kõneles ta. «Elekter, kahurite üürid... Ühe kahuri pidime hoopis maha müüma.»

Torud viiakse maa alla

«Kaks või kolm pakaselist päeva ei ole praegu kunstlume tootmiseks piisav, sest sula tulles peaksime süsteemi kohe kinni panema ning 350 meetri pikkusi voolikuid vahepeal kusagil kuivatama,» selgitas Mart Kaas.

Lumepargi pidaja jutu järgi on koostöös linnaga kavas sel suvel maasse paigaldada lume tootmiseks vajalikud torud ning siis võib järgmistel aastatel kas või kahe tunni kaupa kunstlund teha. Samasugune süsteem on tema sõnutsi kasutusel ka Eesti suuremates suusakeskustes.

Sakala soovis veel mitmele küsimusele vastust ning ehkki Mart Kaas lubas esialgu seda teha kirjalikult, keeldus ta hiljem vastamast ega võtnud ka telefoni. «Minu keskus on eraettevõtmine, igaüks võib samasuguse asja kõrvale teha. Närska mägi on ka vaba,» teatas ta eelmises telefonivestluses.

Viljandi linna pressiesindaja Johan-Kristjan Konovalov ütles, et lumepark linnalt tegevustoetust ei saa, küll aga on linn varem Viljandi spordikeskuse kaudu toetanud kunstlume tootmist. «Sel aastal väljamakseid tehtud pole, sest lund pole saanud toota,» lausus Konovalov.

Kristjan Tuuleveski arvas, et sõitjaid leiduks, kui vaid mägi korralikult toimiks. «Tänavu on see avatud olnud vaid viis päeva, selle pärast ei osta keegi lumelaudagi. Kui omal rahakott ei luba lund toota, tuleks otsida muid võimalusi, näiteks sponsoreid, ja nende raha eest mäge arendada,» rääkis ta. Tuuleveski meelest saaks Huntaugule teha Kuutsemäega sarnase lumepargi. «Vaade on isegi ilusam ja infrastruktuur parem,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles