Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku instituudi teadlased on häiritud sellest, kuivõrd vähe tähelepanu pööravad valitsused reaalsele võimalusele, et maailm hävib. Et poliitikute päid tööle panna, sõelusid nad koostöös mõttekojaga Global Challenges Foundation välja kaksteist peamist riski.
Financial Times tõi teadlaste hoiatused lugejateni.
Tundmatud tagajärjed
Kokkuvõtlik kategooria riskidest, mis mitte kellelegi pähe pole tulnud või mis tunduvad eraldi võttes naeruväärselt ebatõenäolised (nt kui me saadame välja signaali, mis meelitab ligi vaenulikke tsivilisatsioone). Korraga aset leides tekitaksid selle lahtri riskid apokalüptilise olukorra.
Tõenäosus: 0,1 %
Asteroidi tabamus
Kord 20 miljoni aasta jooksul tabab Maad vähemalt 5 kilomeetrise läbimõõduga hävitav asteroid. Tänapäeva võimalusi arvestades võiksid kosmoseagentuurid läheneva asteroidi mööda juhtida.
Tõenäosus: 0,00013 %
Tehisintellekt
Sellest ohust räägitakse hetkel kõige enam. Siiski ei tea keegi, kas risk, et masinad meid oma teelt kõrvaldavad, on reaalne. Seetõttu käiakse välja väga lai tõenäosuse protsent.
Tõenäosus: 0-10 %
Supervulkaan
Vulkaanipurse, mis paiskaks atmosfääri tuhandeid kuupkilomeetreid materjali, võiks tuua kaasa «vulkaanilise talve», mille mõju sarnaneks asteroiditabamuse või tuumasõjaga. Tänapäeva tehnoloogiaga suurt midagi teha ei annaks.
Tõenäosus: 0,00003 %
Ökoloogiline kollaps
Globaalse ökosüsteemi täielik kokkukukkumine, mistõttu planeet ei suudaks enam elanikkonda ülal pidada. Väga keerukas hinnata.
Tõenäosust ei pakuta
Vilets globaalne valitsemine
Maailma asju aetakse niivõrd halvasti, et sellest piisab hävinguks. Näiteks kui areenile ilmub täiesti ebakompetentne ja korrumpeerunud globaalne diktaator.
Tõenäosust ei pakuta
Globaalsüsteemi kollaps
Selle all mõeldakse majanduslikku ja/või ühiskondlikku kollapsi (sh kodanikurahutused ja korrakaitse lagunemine).
Tõenäosust ei pakuta
Ekstreemne kliimamuutus
Praegu rääkitakse vaid inimfaktorist ja CO2 taseme kasvust, kuid kui näiteks Arktika igikeltsast vabaneks metaani, võiks temperatuur tõusta 6 kraadi jagu või enam. Tulemuseks massiline näljahäda ja rahvarahutused.
Tõenäosus: 0,01 %
Tuumasõda
«Tuumatalv» kataks kuudeks kinni päikesevalguse. Sellest piisaks tsiviliseeritud elu lõpuks.
Tõenäosus: 0,005 %
Globaalne pandeemia
Halvimal juhul kombineeruksid ravile allumatus, kõrge surmaga lõppemise protsent, ülim nakkuvus ja pikk peiteaeg. Rahvusvaheline tervisesüsteem ei jõuaks reageerida.
Tõenäosus: 0,0001 %
Sünteetiline bioloogia
Geenitehnikaga läheb midagi väga valesti – kas kogemata või sõjategevuse tõttu. Tekitatud patogeen võtab sihikule inimkonna või elulise osa ökosüsteemist.
Tõenäosus: 0,01 %
Nanotehnoloogia
Aatomitasandil tegutsedes luuakse hirmuäratavaid uusi relvi. Välistada ei saa «grey goo» ( ingl. k «hall plöga») stsenaariumi: iseend paljundavad masinad võtavad planeedi üle.
Tõenäosus: 0,01 %