Eesti elu on ülemääraselt koondunud Tallinna, kirjutas riigikogu liige Rait Maruste eilses Tartu Postimehes. Tal on õigus. Statistika järgi on lätlased ja eestlased Euroopa kõige pealinnalembesemad rahvad.
Eesti elu koondub Tallinna: oleme lätlastega pealinnaarmastajate esireas
18. veebruar 2015, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti, ÜRO ja maailmapanga andmetel elab nii Tallinnas kui Riias umbes kolmandik kogu riigi rahvast.
Vähemtähtsad on pealinnad samuti väikeriikides, nagu Maltas, Šveitsis ja Kreekas. Näiteks Londonis elab vaid 13 protsenti saareriigi rahvastikust, Pariisis aga 3,3*.
Liigne elu pealinna koondumine on Maruste sõnul muutunud ohuks riigi kestlikkusele ja terviklikkusele.
«Riigil on võimalus sellele probleemile reageerida üsna tõhusa abinõuga: viia pealinnast välja enamik riigi keskvõimuga vähe seotud ja autonoomselt toimivaid avaliku võimu asutusi,» kirjutas Maruste.
«Eriti, kui on olemas nüüdisaegsed kommunikatsioonivahendid, nii et ametnikud saadavad üksteisele töödokumente e-kirjaga isegi kõrvalkabinetti. Miks nad ei võiks sedasama teha ja saata dokumente Jõhvi, Viljandisse, Võrru, Pärnu, Haapsalusse, Tartusse?»
*Suurlinnade puhul nagu Pariis ja London on arvesse võetud linnades elavate inimeste arvu, mitte nende laiendatud piirkondi. Andmed on koostatud statistikaameti, ÜRO ja maailmapanga andmete põhjal ja pärinevad aastatest 2011 kuni 2013, sõltuvalt, millal riigid ise oma andmeid saadavad: