Huvi e-residendi digi-ID vastu oli oodatust suurem üle kogu maailma, kirjutab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Mariann Kirsipuu ministeeriumi aastaraamatus. Postimehe arvamusportaal avaldab artikli.
Mariann Kirsipuu: ootamatult suur huvi digi-ID vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. detsembril viis Eesti esimese riigina maailmas oma e-riigi ja digitaalsed teenused globaalsele tasandile – välja hakati andma e-residendi digitaalset isikutunnistust ehk digi-IDd.
Jaanuari keskpaigaks oli virtuaalset isikutunnistust taotlenud juba 650 inimest ning välja oli antud 463 dokumenti. Seni on taotlusi laekunud 57 riigist, neist 239 Soomest, 118 Venemaalt, 39 Lätist, 36 Ameerika Ühendriikidest ja 24 Suurbritanniast. Taotlusi on saabunud ka näiteks Uus-Meremaalt, Venezuelast, Jaapanist, Sri Lankalt ja Mehhikost.
E-residendi digi-ID annab välismaalastele Eesti elanikega võrdsed võimalused kasutada kõikjal Eesti avaliku- ja erasektori e-teenuseid ja allkirjastada digitaalselt dokumente. Digi-ID muudab e-residentide asjaajamise sama lihtsaks ja turvaliseks nagu see on Eesti kodanike ja siin püsivalt elavate välismaalaste jaoks.
Dokumentide digitaalsel allkirjastamisel välditakse tülikat asjaajamist ja paberimajandust, mis võimaldab rahvusvahelise osalusega majandus-, teadus- ja haridustegevused muuta paindlikumaks ja efektiivsemaks. E-residentsus aitab ettevõtetel Eesti majanduskeskkonnas paremini tegutseda, mis suurendab Eesti ärikeskkonna atraktiivsust. Nii on digi-IDst kasu ka riigile – see aitab siia tuua investeeringuid, luua töökohti ja toetab kuvandit Eestist kui nutikast e-riigist.
E-residendiga on asjaajamine lihtsam ja kiirem
Lisaks ärialasele asjaajamisele võimaldab e-residentsus inimestel kasutada Eesti digiteenuseid. Seeläbi muutub asjaajamine välismaalastega koostööd tegevatele Eesti ettevõtetele, asutustele ja inimestele lihtsamaks ja kiiremaks.
Siseministeerium koostas mullu e-residendi digi-ID väljaandmiseks tõendavate dokumentide seaduse täienduse, millega pandi paika dokumendi väljaandmise ja väljaandmisest keeldumise alused ning kasutamise üle järelevalve teostamise ja kehtetuks muutmise tingimused.
E-residendi digi-ID väljaandmisel on kaks alternatiivset eeldust: isikul on juba seos Eesti riigiga (nt sotsiaalsed, perekondlikud või majanduslikud suhted) või tal on põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid (nt huvi alustada või teostada majandustegevust Eestis või ta soovib e-teenuseid kasutada isiklikes huvides).
Digi-ID turvalisus on tagatud
E-kuritegevus, e-identiteedi vargus, e-pettus ja e-terrorism pole maailmas midagi uut, erinevad kuritegevuse liigid on lihtsalt kolinud füüsilisest maailmast digimaailma. Seetõttu on e-residendi digi-ID väljaandmise esmane eeldus dokumenditaotleja isiku tuvastamine biomeetriliste andmete ehk sõrmejälgede ja foto põhjal.
Praegu peavad potentsiaalsed e-residendid dokumendi taotlemiseks ja selle väljastamiseks füüsiliselt Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse kohale minema. Siseministeeriumis on aga kavandamisel e-residendi digi-ID väljaandmise menetluse arendamine võimalikult kliendisõbralikuks ja välisesindustes digi-ID taotlemise ja väljastamise võimaldamine.
Taotlejatele tehakse põhjalik taustakontroll
Väärkasutuse ennetamiseks tehakse digi-ID taotlejale põhjalik taustakontroll, et veenduda tema usaldusväärsuses. Digi-ID puhul on oluline rõhutada, et tegemist on Eesti Vabariigi pakutava hüve, mitte õigusega. See tähendab, et turvalisuse kaalutlusel ning pahatahtlikkuse vältimiseks saab riik teha ka otsuse dokumenti mitte välja anda või kui riigil on kahtlus dokumendi kuritarvitamise osas, on võimalik selle kehtivus peatada ja see kehtetuks tunnistada.
Kuritegeliku kasutuse ennetamisel ja tuvastamisel mängib olulist rolli ka erasektor, kellega riik teeb dokumendi kasutamise järelevalves tihedat koostööd. Kuna teenuseosutajatel on kõige vahetumad teadmised nende teenuse võimaliku väärkasutamise kohta, saavad just nemad märgata kõrvalekaldeid tavapärastest kasutamismustritest. Rikkumiste avastamisel on teenusepakkujad kohustatud informeerima Politsei- ja Piirivalveametit, kes saab algatada menetluse asjaolude kontrollimiseks.
E-residendi digi-ID väljaandmise põhimõtted:
• Digi-ID väljastatakse e-residendiks soovijale heauskseks ja õiguspäraseks kasutamiseks. Isiku usaldusväärsust ja digi-ID kasutamist kontrollitakse dokumendi väljaandmisel ja selle kehtivusaja jooksul.
• Riik vastutab üksnes isiku esmase õige tuvastamise eest ega võta dokumendi väljaandmisega vastutust dokumendi kasutaja õigusvastase käitumise eest. Nagu iga isikut tõendava dokumendi puhul, on ka e-residendi digi-ID võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine kuritegu.
• E-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine põhineb biomeetrilistel andmetel, mis välistab isikule mitme identiteedi loomise ja kasutamise Eestis.