Täna ekspertide osalusel kogunenud ümarlaual leiti, et venekeelse meediaruumi arendamine Eestis on väga oluline.
Ümarlaud: Vene propaganda vastu võitlemise asemel tuleb pakkuda alternatiivi
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
18. veebruar 2015, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ümarlaua avasid kõnega analüütik Juhan Kivirähk ja loodava venekeelse telekanali arendusjuht Janek Luts. Lisaks osalesid arutelul eksperdid, ajakirjanikud, ajalehtede toimetajad ja ministeeriumide esindajad.
Ümarlauda korraldanud rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse nooremteaduri Anna Bulakhi sõnul toimus elav diskussioon selle üle, kas Vene meedia mõjuväli mõjutab ka Eestis elavaid inimesi ja kas aktiivset mõjuvälja saab käsitleda julgeolekuohuna.
Meelelahutust ei tasu alahinnata
Küsisime ümarlaual, et kui propagandakanali pakutav palk oleks hea, siis kas ajakirjanikud ohverdaksid oma moraalsed väärtused, et sellises kanalis töötada. Loomulikult ütlesid kõik «ei»
Ümarlaual tuli välja, et venekeelse meedia esindajad Eestis ei tunne, et nad siinseid venekeelseid elanikke piisavalt kõnetaks. Pigem vaatavad inimesed info saamiseks siiski Venemaa meedia poole. «Võib-olla suudab uus, loodav telekanal seda barjääri lõhkuda,» ütles Bulakh, viidates septembri lõpus eetrisse paisatavale venekeelsele telekanalile.
Küll aga nentis ta, et loodava kanali kontseptsioon tundub endiselt veidi segane ning pole täpselt aru saada, mis on selle sisu ja kui suure osa sellest moodustab meelelahutuslik sisu. Just viimane on Bulakhi sõnul tähtis. «Nagu me täna ka rääkisime, küsimus ei ole ainult uudistes,» sõnas ta.
Alternatiivi on vaja
Bulakhi hinnangul on Vene meedia mõjuväli siin praegu niivõrd suur, kuna siinsel venekeelsel elanikkonnal pole muid kvaliteetseid alternatiive. On küll venekeelne «Aktuaalne kaamera», ent sellest üksi ei piisa.
«Oluline on pakkuda head ja konkurentsivõimelist alternatiivi,» ütles ta vastuseks küsimusele, kas me peaksime idanaabritelt tuleva propaganda vastu kuidagi võitlema. Bulakh usub, et kodumaist kvaliteetset alternatiivi pakkudes inimesed sellest võimalusest ka kinni haaraks. Eesti elanikud, kelle koduseks keeleks on vene keel, tunneksid tema arvates kindlasti suurt huvi selle vastu, mis toimub Eestis, kui seda ka vene keeles esitataks.
Ümarlaual puudutati ka Eesti turule näiliselt trügiva Sputnik Newsi küsimust. Nimelt plaanib Vene riiklik meediaagentuur MIA Rossija Segodnja, mis pani eelmisel aastal tööle rahvusvahelise uudiste talituse Sputnik News, avada oma esinduse ka Tallinnas.
Nii mõnigi kohtumisel osalenud ajakirjanik oli saanud ebamäärase pakkumise, et loodavasse kanalisse tööle asuda. Bulakhi kinnitusel võib kanali loomine olla järjekordne osa informatsioonisõjast ning tuleks oodata, kas sellel ka mingi tõepõhi all on.
«Küsisime ümarlaual, et kui propagandakanali pakutav palk oleks hea, siis kas ajakirjanikud ohverdaksid oma moraalsed väärtused, et sellises kanalis töötada. Loomulikult ütlesid kõik «ei»,» märkis ta.
