Politsei ja piirivalveamet (PPA) peab keskmiselt kord nädalas tegelema mõne veekogu jääl hätta sattunud inimestega, peamiselt enda võimeid ülehinnanud kalameestega.
Merejääl hätta sattunud kalamehed annavad PPA-le palju tööd
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
21. veebruar 2015, 11:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terve möödunud aasta jooksul tegid PPA kopterid ja lennukid kokku 141 meditsiinilendu ja 58 päästelendu, mil sõideti välja päästma inimesi maalt ja merelt. «Juhtumite korral, kus inimesed on merejääl ohtu sattunud, alarmeerime alati ka kopterimeeskonda ning kui ilmaolud on sobivad, lendab kopter välja,» selgitas PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna.
Käesoleva talve vältel on üksteise järel tulnud teateid mõne veekogu jääl end täbarast olukorrast avastanud inimestest, vast kõige tihedamini kalameestest. Neid inimesi, kes on mõne veekogu jääl ohtu sattunud, ei ole sugugi vähe. 1. detsembrist eilseni on olnud 12 juhtumit, mil PPA on pidanud jääl ohtu sattunud inimesi päästma.
«Päästeoperatsiooni käigus ei mõtle selle maksumusele loomulikult mitte keegi, sest pole olemas summat, mis korvaks inimelu kaotust. Olukorras, kus kellegi elu on ohus, lähtub PPA ainult küsimusest, kuidas jõuame abivajajani kõige kiiremini,» ütles Pärkna Postimehele.
Ei ole odav lõbu
Pärkna lisas, et ehkki kopteri või laeva kasutamise otsesed kulud ei pruugi olla suured, maksab nende 24/7 valmisolekus hoidmine riigile kahtlemata väga palju. «Kui näiteks PPA kopteri lennutunni otsesed kulud on ligikaudu 1000 eurot, siis kulud selleks, et ametil oleks ööpäevaringselt 365 päeva aastas vähemalt üks kopter koos meeskonnaga pidevalt valves, jäävad juba hoopis teise suurusjärku.»
Selleks suurusjärguks on miljonid eurod - PPA kopterite ja lennukite ülalpidamiskulud on üle 1,1 miljoni euro aastas ning veesõidukite puhul ligi 1,3 miljonit eurot. Kui lisada siia meeskondade palgaeelarve ja muud kulud, siis näiteks tänavu on PPA lennusalga ning laevastiku eelarve kokku üle 8 miljoni euro.
«Loomulikult ootame, et inimesed teeksid alati ise kõik võimaliku oma turvalisuse tagamiseks ja ohtude ennetamiseks, aga seda ikka iseenda ja oma lähedaste nimel. Olukorras, kus inimene ohtu on sattunud, teeme meie koos partnerasutustega kõik võimaliku tema päästmiseks, sõltumata sellest, mida inimene ise on teinud või tegemata jätnud,» sõnas Pärkna.
Päästmiseks vajalik varustus täieneb
Inimeste päästmiseks on mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskuse käsutuses kogu PPA tehnika alates kaatritest ja lõpetades kopterite ning hõljukitega, samuti võimalus kaasata koostööpartnereid nagu päästeamet või vabatahtlikud merepäästjad. Kõik päästeoperatsioonid viiakse läbi koostöös häirekeskusega.
Tulevikus on politsei- ja piirivalveametil plaanis soetada viis väikest hõljukit, millega saaks kiirelt teha päästeoperatsioone jäält. Esimene väike hõljuk jõuab loodetavasti kohale selle aasta jooksul ning PPA-l on plaanis see paigutada Pärnusse.
Kalamehed kipuvad end alatasa ohtlikku olukorda asetama:
17. veebruar –merepäästepatrull koos päästekopteriga päästis Pärnu lahel läbi jää vajunud nelja kalamehe elu.