Puust ja punaseks: kuidas maksuamet autosid kontrollib ja miks see on seaduslik

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksuamet.
Maksuamet. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Maksuamet selgitab, kuidas nad autosid kontrollimiseks valivad ja miks see on nende hinnangul täiesti seaduslik.

Selgitas maksuameti kommunikatsioonijuht Rainer Laurits. 

a. Kontrolliobjekti valimisel määratleb maksuhaldur esmalt kohad, mille puhul võib eeldada ettevõtte sõiduauto kasutamist eraotstarbel (nt spordiklubid, meelelahutusüritused jms).

b. Vaatluse toimumisest teavitame ka isikut, kelle parklas me viibime. Rõhutame, et parkla omanikud ei ole konkreetsete vaatluse puhul kontrolliobjektideks.

c. Kontrolliobjekti lõplik valik toimub parklas selle alusel, kas isik deklareerib sõiduautoga seotud kulusid sisendkäibemaksuarvestuses täielikult ehk selle sõiduauto kasutusotstarve peaks olema ainult ettevõtlusega seotud. Kontrolliobjektide valikul ei pöörata tähelepanu füüsiliste isikute sõiduautodele.

d. Ühtegi isikut me kontrollimiseks eelnevalt välja valinud ei ole, lõplik kontrolliobjekt selgub kohapeal. Seetõttu ei saa rääkida ka «jälitamisest.» Selline õigus maksumenetluses maksuhalduril ka puudub. 

e. Sarnane objektivalik toimib ka näiteks maksuhalduritele laekuvate vihjete puhul. Esmalt me saadetud andmete põhjal kontrollime oma andmebaasidest, kas isiku suhtes on vajalik alustada kontrollimenetlust või senine maksekäitumine ei anna selleks alust.

f. Kui sõiduauto on eelmainitud kriteeriumite alusel valitud kontrolliobjektiks, siis alustame kontrollimenetlust, millest teavitame ka sõiduauto omanikku või volitatud kasutajat. Kontrollimenetlust alustatakse haldusaktiga (vaatluse korraldus). Alles alustatud menetluse käigus kogume me tõendeid, mh ka fotode jms kujul.

g. Me ei eelda, et vaatlustel tuvastatud sõiduauto on maksudeklaratsioonides valesti deklareeritud. Kui isik aga hilisemas deklaratsioonis väidab, et auto kasutus oli 100-protsendiliselt ettevõtlusega seotud, siis palume esitada tal sellekohased selgitused ja vajadusel täiendavad tõendid. Kui selgitused ja tõendid on piisavad, siis ei ole probleemi ja menetlus isiku osas lõpetatakse. Viimasest teavitatakse ka äriühingut.

See on nende hinnangul seaduslik järgnevatel põhjustel:

1. Firmaautode kontrolli puhul on tegemist tavapärase käibemaksukontrolliga. Sarnaseid vaatlusi teeme ka juriidilistele isikutele kuuluvate korterite reaalse kasutamise kontrollimisel, taksonduses ning toitlustusasutuste (ja muude valdkondade) võimaliku käibevarjamise kontrollimisel.

2. Autode kasutamist on enamjaolt väga keeruline kontrollida tagantjärele, mistõttu on kontrollide läbiviimine reaalajas siinkohal põhjendatud. Abiks ei ole ka sõidupäeviku õigsuse tagantjärgi kontrollimine, kuna täielikult ettevõtluses kasutatava auto puhul päeviku täitmise kohustust ei ole. Reaalset sõiduauto kasutust on võimalik tuvastada seega tõhusalt pigem reaalajas kontrolliga. Samas ei ole vaatlused ainus viis, kuidas maksuhaldur sõiduautode kasutuse kontrolle läbi viib ning kontrolle viiakse läbi ka eelnevate perioodide osas. Nt kontrollime sõiduautoga seotud trahve, andmeid parkimisteenuste pakkujatelt jne.

3. On spekuleeritud ka teemal, et reaalaja kontroll ei ole tulenevalt ühest viimase aja Riigikohtu lahendist lubatud. Nimetatud Riigikohtu lahendis on kohus reaalajas kontrolli läbiviimist teatud juhtudel pidanud lubatavaks ning andnud maksuhaldurile sellekohaseid suuniseid. Sõiduautode kontrollides oleme neid suuniseid võtnud arvesse ning kontrolli läbiviimist selliselt ka väljastatavates haldusaktides põhjendanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles