Tänapäeva majapidamistes on terve hulk kodumasinaid, ilma milleta inimesed oma igapäevaelu enam ette ei kujutaks, samas on suurem osa neist üpris hiljutised leiutised.
Vaata, mis ajast pärinevad esimesed kodumasinad
23. veebruar 2015, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telegraph otsis oma arhiividest üles info selle kohta, millal erinevad kodumasinad massitoodanguna kasutusele võeti. Selles leidub nii mõndagi üllatuslikku – kodumasinad, mida võiks arvata, et on juba paar sajandit olemas olnud, on alles viimase viiekümne aasta leiutamise tulemus.
1850: Nõudepesumasin
Ameerika leiutaja Joel Houghton patenteeris puidust masina, millel oli käsitsi pööratav ratas ja mis pritsis nõud märjaks. See esimene nõudepesumasin täiesti täitis oma eesmärki, nagu ka kõik mehhaanilised masinad, mis pärast seda tulid. 1913. aastal leiutasid vennad Walkerid Philadelphias esimese elektrilise nõudepesumasina, mis võeti laiemalt kasutusele Hotpointi ja teiste kodumasinate tootjate poolt 1930. aastal.
1890-ndad: Elektriahi
Kuigi kuni 1920. aastateni kasutati valdavalt gaasiahjusid, leiutati elektriahi juba tükk aega enne seda. Neid lihtsalt ei kasutatud seetõttu, et elektrisüsteemid ei olnud tol hetkel veel nii stabiilsed, et oleks elektriahjule vajamineva võimsuse taganud. Esimese elektriahju leiutamise au kuulub 1882. aastal kanadalasele Thomas Ahearnile, kes oli muuhulgas ka Ottawas asuva Chaudiere Electric Light and Power Company omanik. Kasutama hakati seda ahju aga alles 1892. aastal.
1909: Röster
General Electricu töötajale Frank Shailorile kuulub esimese töötava rösteri – D-12 – patent. Erinevalt tänastest rösteritest oli tema omal olemas üksnes üks kütteelement, puudus rösterit ümbritsev kast, kõik muud kontrollimehhanismid ja sensorid. Leiba pidi sellel rösteril käsitsi ümber pöörama. Alles 1926. aastal hakkati massitootma röstrit sellisel kujul, nagu me seda täna tunneme.
1913: Külmkapp
Esimese külmkapi leiutamise au kuulub Fred W. Wolfile Indianas. Siis oli see väike kast, mis oli pandud vanamoodsa jääkasti otsa. Koduomanikud pidid aga ootama 1925. aastani, kui kaasaegne külmkapp müügile tuli. Esimesed külmkapid kasutasid külmutusainetena üpris mürgiseid metüükloriidi ja vääveldioksiidi. Seetõttu võeti 1929. aastal kasutusele esimesed freoonil töötavad külmkapid.
1922: Blender
1922. aastal leiutas Poola-Ameerika leiutaja Stephen Poplawski, kellele kuulus ka Stevens Electric Company, blenderi. Ta oli esimene, kes pani keerleva tera anuma alumisse osasse selleks, et teha niiviisi gaseeritud jooke. Blender, mida ma täna tunneme, omandas oma kuju 1930. aastatel ja läks siis ka masstoodangusse.
1945: Mikrolaineahi
Ameerika insener Percy Spencer tegi oma kodulaboris Maine’is tööd radariseadmete kallal, kui järsku märkas, et seadmeid sisse lülitades sulas tal taskus olnud šokolaaditahvel ära. Nii proovis ta sarnast põhimõtet rakendades küpsetada popkorni ja muna. Esimene õnnestus, muna aga plahvatas. Lõpuks andis ta sisse patenditaotluse mikrolainetega küpsetamise peale. Sellist ahju katsetati 1947. aastla esimest korda ning 30 aastaga jõudis see praktiliselt iga ameeriklase koju.
1940-ndad: Sügavkülmik
Kuigi sügavkülmikud olid juba esimestes külmkappides olemas, tekkisid esimesed eraldiolevad sügavkülmikud alles 1940. astatel. Massitootmisse läksid nad alles pärast teist maailmasõda. 1950. ja 1960. aastatel toimus selles osas ka suuri arenguid, näiteks muudeti sügavkülmiku jäätumine ja sulatamine automaatseks.
1952: Kohvimasin
Russell Hobbs leiutas 1952. aastal CP1, mis oli esimene automaatne kohvimasin. Selle abil oli võimalik valida kohvikangust ja roheline tuli andis märku, kui valitud kogus kohvi oli valmis saanud.