Siseminister: muretsege endale generaator ja autolaadija

Siseminister Marko Pomerants

FOTO: Peeter Langovits

Augustitormi kahjustustest ülevaate teinud siseministeeriumi pressikonverentsil tõdeti, et ametkonnad said hädaolukordade likvideerimisega parimal võimalikul moel hakkama. Siseminister Marko Pomerants leidis, et kõige olulisem on nüüd ka inimeste enda ettevalmistus.

«Elektri poole pealt – tõepoolest on olemas lepingud ja leppetrahvid, aga päeva lõpuks – ega see leppetrahv külmkappi külmaks ei tee. Erakordsed sündmused, mis väljuvad võetud kohustuste raamest - seal peab olema endal lahendusi. Mina julgen augustit lugeda generaatorivahetuskuuks,» rääkis Pomerants.

Siseminister soovitas investeeringute tegemisel mõelda sellele, et inimesel endal oleks elupäästmise võimekus olemas. «Kui inimestel on mobiiltelefonides olemas igasugused nimed ja märksõnad, siis võiks olla ka 1510 maanteeinfo ja 1343 elektririkked, et ärevuses oleks võimalik õige number valida ja kindlasti oleks meie inimestel lihtsam igaühel oma tööd teha.»

Samuti soovitas Pomerants mõelda kindlustusele ja mobiiltelefonile autolaadija osta. «Loodame, et järgmisel korral, mis tuleb – ma ei oska kuupäeva ette öelda, aga tuleb niikuinii – oleme me üle riigi natukene paremad. Natukene bensiini võiks kodus olla ja samuti mobiili puhul autolaadija.»

8. augustil kolme tunniga üle Eesti kihutanud torm jättis elektrita 172 000 majapidamist, põhjustas vigastusi neljale inimesele ja tekitas kahjustusi enam kui 30 miljoni krooni eest.

Päästeamet: hoiatus tuli liiga hilja

Päästeameti peadirektor Kalev Timberg märkis, et 8. augustil kolme tunniga üle Eesti kihutanud torm tõi häirekeskusele kokku 7500 kõnet, mis oli tavapärasest 10 korda enam. «Neist suur hulk ei olnud mitte hädaabikõned, vaid infopäringud näiteks teede läbitavuse või elektrikatkestuste kohta,» rääkis ta.

Kõnekeskuste tavapärasele 20 töötajale kutsuti tormi ajal erandkorras 8 inimest veel appi, et kõiki kõnesid vastu võtta ja kiiresti töödelda. Timberg tõi välja, et esimene teade tormihoiatusest tuli EMHIst kell 17.02 ja esimene tormiga seotud väljakutse Valgamaalt saadi kell 18.08. «Ühe tunniga ei jõudnud me õigeks ajaks lisajõudu kutsuda,» heitis peadirektor ette hilinenud hoiatust.

Päästeameti juht pani inimestele südamele, et peale häiretelefoni 112 peetaks meeles ka maanteeinfo numbrit 1510 ja Eesti Energia lühinumbrit 1343, sest see vähendaks häirekeskuse niigi suurt koormust sellistel hetkedel.

Eesti Energia: tohutult saetööd

Eesti Energia jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere võrdles augustitormi 2005. aasta jaanuaritormi ning 2008. aasta lumetormiga, kuid erinevalt kahest varasemast oli tänavuste tormikahjude likvideerimiseks head ilmastikutingimused. Sellegipoolest kulus 8. ja 15. augusti tormide järel kõigi elektrikatkestuste likvideerimiseks kokku kaks nädalat, sest kahjud olid väga suured.

«Tuulemurdu oli massiliselt, nii et tohutult tuli teha saetööd,» sõnas Mere. Ta lisas, et ilmajaama tormihoiatus oli aga tavapärane, mistõttu Eesti Energia rikkebrigaadid olid valmis tegelema lokaalsete purustustega, kuid tegelikult oli tegu palju laastavama rajuga. «Kohati olid purustused nii suured, et kilomeetrite kaupa polnud püsti mitte ühtki masti.»

Mere sõnul tekivad tormide ajal elektririkked seetõttu, et 80 protsenti elektriliinidest on õhuliinid, mis on ilmastikuolude poolt mõjutatavad. Samuti on enamik võrgust ehitatud aastatel 1970-1980. Maakaablitega asendatakse aastas ligi 1000 kilomeetri ulatuses liine, kuid kokku on Eesti Energial üle 60 000 kilomeetri elektriliine.
 

Tagasi üles
Back