Vabadussild on Tartus Laia ja Vene tänava vahel aasta ja kaheksa kuud teeninud vankumatult liiklejaid, siledad betoonpinnad on aga lahkesti teenimas ka tänavakunstnikke.
Sild meelitab värvi suhistama
8. september 2010, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Botaanikaaia poolses otsas on oma kätt proovinud nürimeelsed grafitikatsetajad ehk otse öeldes sodijad. Nende kätes on tekkinud sellised nimed nagu Kallu ja Sassa. Ja ühes kohas on üsna pisikeselt kirjas «Eugen petab!».
Uue silla teises otsas on tegutsenud kunstiharidusliku taustaga isik või isikud, kes on laenanud mõndagi maailma kultuurivaramust. Ühe pildi loomisel on värvipurgi suhistajal olnud meeles belgia sürrealist René Magritte, sest silla all on nüüd piip ja piibu all kiri «See ei ole diip». Palju rohkem on vaeva võtnud väheldane (umbes 55 x 65 cm) pilt väikese printsi teemal. Selle loomisel on tarvis läinud lausa kuut värvi purki.