Pirita rannast veeti suvel kaks veokitäit prügi päevas

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirita rand
Pirita rand Foto: Liis Treimann

Ehkki kalendri järgi kestab suvi veel mõne päeva, on ilmad juba sügise nägu ja suvine rannahooaeg  Pirital lõppenuks kuulutatud.

«Võib öelda, et hoolimata möödunud poolsajandi aasta kõige palavamast suvest kulges rannahooaeg suuremate vahejuhtumiteta,» tõdes linnaosa pressiesindaja Priit Pruul.

Eelmisest suvest kuni aastani 2012 on puhkeranna hooldus vastavalt riigihankele usaldatud ASi ISS Eesti kätte.

Koristatavalt rannaalalt, mille kogupikkus on pea 2,5 kilomeetrit, koristati suplusperioodi ajal kokku 185 tonni adru ja vetikaid ning ligi 80 000 m³ rannakülaliste poolt tekitatud segaolmejäätmeid.

Rannakülastuse tippajal, mil rannas viibis umbkaudu 15 000-16 000 külastajat, teisaldati prügi mitu korda päevas. Omamoodi rekordiks oli päevane prügikogus, mida kogunes kaks veoauto koormatäit.

Lisaks liivasõelumisele, teostati rannametsas ja liivaalal igapäevaselt erinevaid heakorratöid, alates teede pühkimisest kuni väikeinventari remontimiseni. Pidevalt oli heakorratöödega rannaalal hõivatud 6 töötajat.

«Negatiivse poole pealt tuleb ära märkida rannainventari rikkumine, mis on olnud läbivaks probleemiks juba aastaid. Vette tassiti korduvalt nii kabiine, pingid kui prügikaste. Täielikult hävitati kaks riietuskabiini ning mitmendat aastat järjest põletati maha üks inva- ja üks harilik WC –moodul,» loetles linnaosavalitsuse esindaja.

Pirita rannavalve poolt edastatud statistika kohaselt, osutati esmaabi 224 inimesele, kellest 3 päästeti uppumisohust. Ehkki latele pakuti sel aastal randatulekul käepaelu, kuhu sai märkida lapsevanema mobiili numbri, siis hoolimata sellest kaotasid vanemad 13 last ja vajasid nende leidmiseks vetelpäästjate abi.

Kiirabi sekkumine oli vajalik 7  korral ning politsei kutsuti kohale ühel korral. Avaliku korra rikkumisi fikseeriti G4S raporti andmetel 911 korral.

«Rannahooajast kokkuvõtteid tehes tõdeti, et kuigi kõikvõimalikke teenuse, söögi –ja joogipakkujaid oli ka sel aastal rannas liikumas, siis rannakaubanduses võiks näha suuremaid arenguid, nagu ka kogu Pirita rannas üldisemalt,» lisas Pruul.

Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul vajab rannametsas kulgev kergliiklustee juba pikemat aega rekonstrueerimist.

«Tegelikult peaks Pirita randa vaatlema kui tervikut ning selle arengusse ka panustama, siiani on olnud takistuseks riigi tahtmatus rannaala ja rannametsa munitsipaalomandisse anda, mis võimaldaks selle eest hoolt kanda tunduvalt tõhusamalt, kui seda siiani on riik teinud,» lausus Terik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles