Linnamuuseumis käärib: mitu inimest lahkunud või koht koondatud

Kalmar Ulm.

FOTO: Heiko Kruusi/Linnaleht

Linnamuuseumis käärib, kuid töötajatel keelatakse probleemidest avalikult rääkida ning muuseumijuhi osas menetlust ei alustata. Tallinna Kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härmi sõnul on tegu sensatsioonijahil ajakirjanduse teemapüstitusega.

Möödunud kuul toimus Linnamuuseumis filiaalijuhtide koosolek, mille päevakorras oli seisukohavõtt seoses «Radari» saates esitatud süüdistustega. Saates süüdistati muuseumijuhti, endiste ning praeguste töötajate poolt, kurnavas juhtimisstiilis ja inimeste sihipärases kiusamises.

Koosolekule oli saabunud lisaks filiaalijuhtidele ka mitmeid teisi muuseumite töötajaid ning Tallinna Kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härm, kuid seal esinenud arutletu avalikult arutamisele ei kuulu, sest Härm pani kõigile südamele, et asutusesiseseid asju väljaspool ei klaarita ning kõik jäägu koosoleku seinte vahele. «Seal oli selline õhkkond, et tuli küsida luba rääkimiseks ja kui said, siis vastati nipsakalt,» rääkis üks koosolekul viibinud töötaja.

Muuseumidirektori Kalmar Ulmi sõnul filiaalijuhtide koosolekul tema isikuga seonduvaid küsimusi ei puudutatud. «Ehk oli tegemist lojaalsuse kontrolliga,» vastas ta, miks muuseumitöötajad avalikult rääkida ei tohi.

Postimees rääkis mitme muuseumi töötajaga, kes kartsid oma töö pärast ja avalikult rääkida ei soovinud. Ainsana on julgenud praegustest töötajatest oma nimega rääkida A.H. Tammsaare Muuseumi juhataja  Maarja Vaino, kelle sõnul inimesed eelistavad vaikida, et neil probleeme ei tekiks.  

«Kui jälgida objektiivset kaadrivoolavust, siis on mitmeid asjatundlikke inimesi just viimase pooleteise aasta jooksul kas lahkunud või on nende koht koondatud,» lisas Vaino.

Pärast telesaates ilmunud lugu hakkas «direktori õukond» allkirjasid koguma. «Avaldus oli nii segase sisuga, et ei saanud sellest arugi. Inimesi survestati ja allkirju küsiti absoluutselt kõigilt. Neile räägiti pool tundi, kuidas seda allkirja peab andma,» ütles üks Postimehega vestelnud linnamuuseumi töötaja.

Avalduse sisu oli järgmine: «Toetuskiri. Tallinna Linnamuuseumi töötajatena häiris ja kurvastas meid 20.01 eetris olnud Kanal 2 saade Radar, milles ühe teemana pühenduti Tallinna Linnamuuseumi direktori laimamisele. Kinnitame, et toetame direktor Kalmar Ulmi ja oleme arvamusel, et kõnealune videoklipp ei olnud mingil määral adekvaatne pilk TLMi tegevusele, juhtkonnale ja ka töötajatele. Meil on kahju, et vaatajatel võis tekkida tegelikkusest vale ettekujutus. Erinevalt saates kinnitatust ei ole meil pretensioone oma töö, selle korralduse ning tingimuste osas ja ka meie külastajate tagasiside on positiivne. Eelkõige aga soovime, et meie töörahu taastuks ja kõnealuse saate provokatiivne lähenemine ei ärgitaks uusi

Paljud muuseumi töötajad ei nõustunud sellele avaldusele alla kirjutama. «Ta kiusab inimesi sihipärastelt, see tundub uskumatuna, aga ta võtab ühe inimese ette ja hakkab teda kiusama. Näiteks helistab suvalisel hetkel ja küsib, et kus sa oled ja mis sa seal teed ning miks seal oled. See lugu on suurem, kui elu ise,» rääkis Linnamuuseumi töötaja.

Kultuuriväärtuste ameti juht Aini Härm ei leidnud aega Postimehele vastused anda kuu aja jooksul ja vastas alles eile kell 22 õhtul, siis oli teabenõudele vastamise tähtaeg. Tema sõnul oli saates «Radar» teemat ühepoolselt kajastatud ja see mõjus pigem rünnakuna direktori vastu. «Kui saates esitatud emotsionaalsele materjalile analüüsivamalt läheneda, siis süüdistused, mis esitati, jäid umbmääraseks, tekitati vaid foon, otsekui oleks muuseumides midagi korrast ära,» ütles ta.

Postimehe andmetel ei piirdu saates esinenud nimekiri inimestest rahulolematutega, see on ainult jäämäe pealmine osa, kes julgesid oma näoga telesaates osaleda. Inimesed kardavad tagakiusamist ja töö kaotamist.

Härm ei pea süüdistusi piisavaks, et alustada uurimist. «Ulmiga on sõlmitud ameti poolt tööleping ning tema tööülesanded ja kohustused on kirjas töölepingus,» ütles ta. «Keegi ei toonud välja ühtki asjaolu, millist oma töölepingulist kohustust või veelgi enam, millist seadust Ulm rikkunud on. Samuti pole meile teatavaks saanud ühtki töökohustuse rikkumist Ulmi poolt - seega ei ole meil alust mingit menetlust töökohustuste täimise osas alustada.»

Härm leiab, et Ulmi puhul ei tohiks rääkida ahistamisest, see ei olevat korrektne. Ta lisab, et tööalase ahistamise mõiste defineerib võrdse kohtlemise seadus ning asjaolu, kui asutuse juht nõuab töötajatelt töölepingulise kohustuse täitmist või nõuab töödistsipliinist kinnipidamist, ei ole mingil juhul töötajate ahistamine.

Ulm kirjeldab ennast Postimehele tõhusat meeskonnatööd väärtustava juhina. «Arvan, et ajaga kaasas käiv kultuuriasutuse juht väärtustab tõhusat meeskonnatööd ja protsesside läbipaistvust ning hoiab silme ees oma asutuse arengut pikemas perspektiivis,» sõnas ta. «Oluline on hoida ja tunnustada häid inimesi. Linnamuuseumil on mitmeid eriülesandeid nagu tallinlaste kodukohatunde ning eri rahvus- ja kultuurirühmade väärtustamine. Nendest põhimõtetest olen oma töös lähtunud.»

Tagasi üles