Sults: lähen riigikokku, aga mu hing jääb kooli

Märt Sultsi valimisplakat.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

«Tunne on selline, et vastutus on mitu miljonit korda suuremaks kasvanud,» ütles Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults pärast valimistulemuste selgumist.

Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas kandideerinud koolidirektor kogus 1285 häält ja tagas endale sellega koha riigikogus. Sults kinnitas Postimehele, et läheb küll parlamenti, kuid oma kooli ei unusta. «Ma arvan, et selle õppeaasta lõpuni ma olen riigikogu töö kõrvalt uue direktori kõrval niikaua, kuni tal on kõik asjad selged ja ta saab hakata oma meeskonda koostama. Ma ei kao siit kuskile, sest see kool on ikkagi suur tükk minu elust – 20 aastat. Siit niisama lihtsalt ära minna ei saa, kuna mul on siinsete inimeste ees sajaprotsendiline vastutus,» ütles Sults.

«Asi ei ole selles, et ma läheksin koolpapa ametist parema palga peale, vaid selles, et kui ma jääksin siia, siis pandaks varem või hiljem terve hulk minu kooli sarnaseid koole kinni ja müüdaks maha,» kinnitas ta.

Sults kardab oma sõnul kõige rohkem seda, et kõik inimesed kontsentreeritakse suurtesse riigigümnaasiumitesse kokku ja tehakse mingid sotsialistlikud kombinaadid. «Sellepärast saigi nendel valimistel täisgaasiga pandud, et ma ei näinud riigikogus kedagi, kes hariduse tuleviku pärast muret oleks tundnud,» lausus Sults.

Kuigi varem on nii mõnigi Tallinna linna struktuuridest riigikokku pääsenud keskerakondlane seal parteid vahetanud, siis Sults kinnitab, et tema seda teha ei kavatse.

 «Kunagi ma kuulusin mõõdukate, ehk tänaste sotside hulka. Ma ei tea, kui purjus ma peaksin olema, et uuesti sellesse parteisse astuda. Kui Reformierakond Tallinnas võimul oli, siis abilinnapea Rein Lang üritas mind umbes kolm korda ametist lahti kangutada. Nii et ka selle seltskonnaga suhtlemiseks ma ei näe mingit võimalust. Aga EKREs on Helmed ja Vabaerakonnas Andres Herkel ning ka Keskerakonnas on arukaid inimesi, kellega asju arutada ja kokku leppida. See praegune sõjahüsteeria tuleb kuidagi ära lõpetada. Ida ja lääne vaheline rindejoon ei pea läbi Eesti minema,» arvas Sults.

Tagasi üles