EP: 23. augustil võiks stalinismi- ja natsismiohvreid mäletada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jossif Stalin .

FOTO: SCANPIX

Euroopa Parlamendis sai neljapäeva õhtuks piisava hulga toetusallkirju üleskutse nimetada 23. august üleeuroopaliseks stalinismi- ja natsismiohvrite mälestuspäevaks.

Adolf Hitler

FOTO: Wikipedia.org

Haakristiga viisnurk rahvuslaste meeleavaldusel Vene saatkonna ees 9. mail.

FOTO: Mihkel Maripuu

Viie europarlamendi liikme, sealhulgas Eestist valitud Marianne Mikko algatatud kirjalikus deklaratsioonis tehakse ettepanek kuulutada 23. august üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestamispäevaks, et säilitada massilise küüditamise ja hävitamise ohvrite mälestus.



«See, et juba ennne lõpptähtaega oleme kokku saanud üle 400 toetusallkirja, näitab, et meie algatuse puhul on tegemist väga suure osa eurooplaste tahtega,» ütles Mikko Brüsselis.



Deklaratsiooni jõustumiseks pidi see enne 9. septembrit saama rohkem kui poolte ehk vähemalt 393 europarlamendi saadiku toetuse.



Lisaks sotsiaaldemokraat Mikkole olid deklaratsiooni algatajate seas veel Euroopa Rahvapartei saadikugruppi kuuluv britt Christopher Beazley, lätlanna Inese Vaidere fraktsioonist Liit Rahvusriikide Euroopa eest liige, sotsiaaldemokraadist ungarlanna Zita Gurmai ja sakslane Alexander Alvaro Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist.



Algatuse ühe põhjusena tõid deklaratsiooni koostajad välja asjaolu, et nõukogude korra ja okupatsiooni mõju ning tähendus postkommunistlike riikide kodanikele on Euroopas vähe tuntud. Nad viitasid ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele käivitada projekt «Aktiivne Euroopa mälu», mis on suunatud natsismi ja stalinismi kuritegude kordumise ärahoidmisele.



«23. augusti kuulutamine ühtlasi nii stalinismi- kui natsismiohvrite mälestuspäevaks on üheaegselt suunatud Euroopa minevikku ja tulevikku,» ütles Alvaro. «Tähendus, mis me selle deklaratsiooniga 23. augustile omistame, annab meie uute liikmesriikide ajaloole Lääne-Euroopaga võrdse rolli Euroopa ühises ajaloos.»



Europarlamendi kodukorra kohaselt kuulutab parlamendi presidendt Hans-Gert Pöttering deklaratsiooni välja järgmisel täiskogu istungil, mis algab 22. septembril.



Deklaratsioonis tehakse Pötteringile ülesandeks edastada deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega liikmesriikide parlamentidele.



«Nüüd ootame liikmesriikide juhtide ja parlamentide reaktsiooni - kuidas konkreetselt seda mälestuspäeva üle kogu Euroopa tähistama hakatakse,» ütles Mikko.



Totalitaarrežiimide, sealhulgas ka kommunistlike kuritegude uurimise ja laiema teadvustamise on käivitanud ka Euroopa Liidu tegevuses suurimat kaalu omav Euroopa ülemkogu.



ELi liikmesriikide juhid tervitasid juunis toimunud tippkohtumisel totalitaarrežiimide kuritegude uurimise ja avalikustamise protsessi käivitamist ja kutsusid seda jätkama.



Euroopa Liidus algatatud protsessi tulemusel võivad ELi sise- ja justiitsministrid tulevikus vastu võtta otsuse, mille alusel saaks karistada ka kommunistlike totalitaarrežiimide kuritegude eitajaid ja õigustajaid.



Venemaa on kommunismi kuritegude uurimise korduvalt hukka mõistnud. Viimati avaldas «mõningate riikide» sellesuunalise tegevuse üle kahetsust Venemaa suursaadik Euroopa Liidu juures Vladimir Tšižov, kes kolmapäeval Brüsselis Venemaa välispoliitikat selgitades hoiatas, et selline aktiivsus rikub ELi suhteid Venemaaga.

Tagasi üles