Kuldajastu – täpselt nii. Eesti luules ei ole varem nähtud sellist hiilgeaega kui käesolev kümnend ja eelmise lõpp. Mis on selle kõrval nooreestlased, siurukaalikad, arbujad või kuuekümnendad? Isegi kui kuuekümnendad panevad seitsmekümnendate järelväega seljad kokku, ikka pühitakse tee pealt eest. Aastas ilmub meil napp sadakond luuleraamatut, siiski on paarkümmend nendest tehniliselt tugevad, inimlikult sügavad ja kohati isegi laiadele massidele arusaadavad.