Kui 30,5 protsenti kõigist tänavu riigikogu valimistel hääle andnud valijaist tegi seda elektrooniliselt, siis nendest omakorda veerand olid vanemaealised, seevastu kõige nooremast vanusegrupist andis e-hääle vaid 7 protsenti.
E-hääletajate seas oli vanemaealisi noortest üle kolme korra rohkem
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel oli 25 protsenti e-valijatest üle 55-aastased, sama palju oli ka 25-34-aastaseid. 19 protsenti oli vanuses 45-54 ja vaid 7 protsenti e-hääletanutest kõige noorem valijaskonna grupp ehk 18-24-aastased.
Sotsioloog Aivar Voog sellise vanemaealiste e-hääletajate osakaalu üle ei imestanud. «Üle 55-aastaste osakaal kõikidest valimisealistest kodanikest on 36 protsenti, seega neid on lihtsalt nii palju enam. Kuid e-hääletajate hulgas on neid oluliselt vähem – vaid 25 protsenti,» tõi ta esile.
«Ka nooremate osakaal e-valijate hulgas on oluliselt väiksem kui kogu valimisealise kodanikkonna hulgas (11 protsenti valimisealistest kodanikest). Seega on e-valijate hulgas väiksem osakaal kõige nooremaid ja vanemaid, kui võiks eeldada arvestades kogu kodanikkonna proportsioone. See on tavapärane,» märkis Voog.
Võrdlust kõigi valimas käinud isikute struktuuriga ei saanud ta teha, sest see uuring ei ole veel valmis.
Tänavustel valimistel e-hääletanud 176 491 inimesest andis muuhulgas 5,71 protsenti oma hääle välismaal, kokku 116 riigis.