Tallinna ringkonnakohus võttis menetlusse Eesti Advokatuuri apellatsioonkaebuse Tallinna halduskohtu otsuse peale, millega advokatuur jätkab vaidlust justiitsministeeriumiga riigi õigusabi rahastamise üle.
Advokatuur jätkab kohtuvaidlust justiitsministeeriumiga
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
9. märts 2015, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Advokatuur esitas mullu septembris Tallinna halduskohtule kaebuse justiitsministri käskkirjade peale, millega tühistati advokatuuri poolt kehtestatud riigi õigusabi tasude ja kulude kord ning kohustati advokatuuri kehtestama tasumäärad, mis arvestaksid riigieelarves ette nähtud summadega. Advokatuuri väitel ei ole aga ettenähtud summad piisavad.
Tallinna halduskohus jättis advokatuuri kaebuse rahuldamata.
Advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergi sõnul ootab advokatuur nüüd ringkonnakohtult lahendit, mis analüüsiks riigieelarve ülimuslikkuse kõrval riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse põhimõttest tulenevalt riigipoolse rahastamise paindlikkust ning advokaatide õiglast tasustamist.
Juulis teatas advokatuur, et riigi õigusabi andmiseks mullu eraldatud 3,83 miljonist eurost oli poolaastaga ära kulunud juba 2,55 miljonit. Kui rahastus 2015. aastal oluliselt ei kasva, tekib suveks enam kui miljoni euro suurune puudujääk ja teenust ähvardab katkemine, hoiatas advokatuur.
Justiitsministeerium tuvastas aga, et miinuse põhjuseks oli suuresti advokatuuri selle aasta algusest määratud kord, millega tõsteti kaitsjate tunnitasu enamikus õigusliikides kolmandiku võrra: 40 eurolt 60-le.
Minister Andres Anvelt tühistaski miinusesse viinud hinnakirja ja käskis kehtestada sellise, mis arvestaks alles jäänud rahaga. Ent kolm päeva hiljem kehtestas advokatuuri juhatus vana korra sisuliselt muutmata kujul uuesti.
Anvelt tühistas järgmise käskkirjaga ka selle otsuse ja ütles seekord juba otse, et keelab üldse selliste tasude kehtestamise, mille puhul riigi õigusabi tänavuse eelarveaasta lõpuks miinusesse jääks.
Seepeale vaidlustas advokatuur septembri alguses mõlemad ministri käskkirjad halduskohtus ning taotles vaidluse ajaks nende kehtivuse peatamist. Nende tees oli lihtne: käskkirjad rikuvad advokaatide ja klientide õigustatud ootusi ja madalama hinnakirja kehtestamine ilma analüüsita võib tuua kahju.
Samamoodi, nagu seadus kohustab advokatuuri korraldama riigi õigusabi andmise, kohustab see riiki tagama selleks vajaliku raha. Kuna riigi õigusabi eelarve pole aastaid kasvanud ja riigi õigusabi advokaatide tasud on turuhinnast mitu korda madalamad, on riik oma kohustuse täitmata jätnud.
Justiitsministeerium aga leiab, et advokatuuri käitumine oli ebaseaduslik, sest neil polnud õigust Anvelti käskkirja lihtsalt eirata. Kohus otsustas, et esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata ja advokatuur kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse.
Voltenbergi hinnangul on minister vääranud advokatuuri autonoomiat. «2014. aasta tasumäärade kehtetuks tunnistamine oli ennatlik ja läbimõtlemata samm,» lausus ta.
Voltenberg selgitas, et organisatsioon on viimastel aastatel pingutatud selle nimel, et meelitada riigi õigusabi andma uusi noori advokaate ja tagada nende olemasolu üle Eesti. Kui Anvelti käskkiri rakenduks, saaks kogu süsteem tagasilöögi ja riigi õigusabi kvaliteet oleks ohus.
Advokatuur näeb kaht lahendust: kas suurendada oluliselt riigi õigusabiks eraldatava raha hulka või vähendada õigusabi mahtu. Viimast saaks teha juhul, kui seadusandja kriipsutaks seadustes maha osa küsitavaid aluseid, mille puhul on seni olnud kohustus inimesele advokaat tagada.
«Oleme teinud omalt poolt ettepanekuid, esitanud statistikat ja analüüse, aga kahjuks on vastuseks administratiivses korras käskkirjade andmine. Minu hinnangul näitab see tahtmatust või suutmatust tegelike probleemidega tegeleda,» leidis Voltenberg.
Justiitsminister Anvelti sõnul lahendaks probleemi töökorralduse muudatus. Riigi õigusabi andmine on ministeeriumi meelest iga advokaadi avalik-õiguslik kohustus. Seda kompenseerib riik erinevate eelistega, nagu kuulumine advokatuuri ja kutsestandardite süsteemi, mis võimaldavad advokaatidel küsida praegusi turuhindu.
«Kui iga advokaat tegeleks selle kõrvalt riigi õigusabi osutamisega, moodustaks see tema tegevusest üsna väikese osa ega oleks kellelegi ülemäära koormav,» leidis Anvelt.