Aegumine päästis kinnisvaraärimehed kriminaalasjast
11. märts 2015, 15:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokuratuuri süüasi Q Vara võtmetegelaste Avo ja Ivo Lillepea ning Jürgen Järviku vastu lõppes aegumisega. Infosulu tõttu arvas prokurör, et tal on veel kaks aastat, kuigi kriminaalasi oli aegunud.
«Tegemist oli olukorraga, kus prokurör saatis süüdistusakti kohtusse, kuid süüdistatavaid ei jõutud enam enne kuriteo aegumist kohtu alla anda. Äärmiselt kahetsusväärne olukord tekkis põhjusel, et kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtis erinevatel aegadel mitu erinevat prokuröri ning viimase prokuröri teada peatas süüdistatavatele määratud tõkend aegumise, kuid paraku oli tõkend varasemalt tühistatud,» ütles Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik.
Q vara läks pankrotti 2010. aasta juulis. 2009. aastal veetsid vennad Lillepead öö arestimajas, kahtlustatuna omastamises ja usalduse kuritarvitamises.
Buumi ajal Balti riikides hoogsalt tegutsenud, Eesti murdmaasuusakoondist, kettaheitja Gerd Kanterit ja TV 3 tõsielusarja «Naabrist parem» toetanud Q Vara sattus raskustesse pärast kinnisvarakrahhi - peamiselt laenuraha toel laienenud ettevõte sattus oma objektide müügiga raskustesse.
Prokurör Entsik ütles, et prokuratuur on teinud juhtunust omad järeldused. Vahendeid üritatakse kasutada võimalikult säästlikult ja sellise olukorraga ei saa kuidagi rahule jääda.
Vanemprokuröri sõnul pole majanduspolitseil ja prokuratuuril ilmselgelt ressursse kõigi alustatud majanduskuriteo kriminaalasjade menetlemiseks. Sellele vaatamata kehtis varasematel aegadel põhimõte, et iga kriminaalasjaga tuleb tegeleda.
«Lõpptulemusena viis see olukorrani, kus niigi nappe vahendeid killustati veelgi enam. Viimastel aastatel on võetud selge seisukoht, et töö on tulemuslikum juhul, kui keskenduda vähesematele, kuid olulisematele kriminaalasjadele,» ütles Entsik.
See tähendab, et neid tuleb menetleda algusest lõpuni ühe hooga ja seisakuid vältides. See peaks oluliselt vähendama riski, et suured ja olulised menetlused satuvad kuriteo aegumise või mõistliku menetlusaja piirile, kus iga väiksemgi viivitus ja valearvestus võib saada kriminaalasjale saatuslikuks.