Hiljutine uuring paljastas, et Euroopas tänapäeva Horvaatia aladel elanud neandertallased valmistasid kotkaküünistest ehteid.
Video: neandertallased kandsid kotkaküünistest ehteid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. märts 2015, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid leidsid küünistest ehted Horvaatiast Krapinast neandertallaste koopast, mida kasutati 130 000 aastat tagasi, edastab Live Science.
Tegemist oli merikotka (Haliaeetus albicilla) kaheksa küünisega. Oletatakse, et need küünised olid kunagi osa kaelakeest või käevõrust.
«Tegemist on väga erilise leiuga. See kinnitab fakti, et neandertallased ei jäänud oma oskustelt palju maha nüüdisinimestest,» teatas USA Kansase ülikooli teadlane David Frayer.
Horvaatiast Krapinast on leitud üle 900 neandertallase jäänuse, mis pärinevad ajavahemikust 120 000 – 130 000 aastat tagasi.
Neandertallaste kunagisest elupaigast on leitud ka tööriistu ning karude ja ninasarvikute luid, kuid mitte märke nüüdisinimese Homo sapiens´i kohta.
Homo sapiens hakkas Euroopa alasid «vallutama» umbes 40 000 aastat tagasi.
Frayeri sõnul leiti kotkaküünised ühest ja samast arheoloogilisest kihistusest. Möödunud aastal tehtud uuring näitas neil töötlemise jälgi.
Kulliküüniste saladuse lahendas Horvaatia loodusmuuseumi teadlane Davorka Radovčić, kes kontrollis ja paigustas ümber Krapinast leitud objekte.
Frayeri sõnul oli näha, et küüniseid oli poleeritud ning neil oli ka lõikamise märke.
Ei ole täpselt teada, millised neandertallased kotkaküünistest ehted välja nägid.
Väljasurnud neandertallasi peetakse nüüdisinimeste lähimateks sugulasteks. Nad elasid Euraasia aladel 200 000 – 30 000 aastat tagasi.
Neandertallaste asupaikade uuringud on näidanud, et nad matsid oma surnuid, kandsid loomanahku ja linnusulgi ning tegid koopajooniseid.
Teadlased ei ole aga jõudnud üksmeelele selle suhtes, kas see inimliik oli võimeline abstraktselt mõtlema.
Ehete kandminsest võib järeldada, et neil võis olla mingil määral sümbolite abil mõtlemist.
«Kindlasti saab öelda, et neandertallased ei õppinud ehete valmistamist ja kandmist nüüdisinimestelt, kellega nad mõnda aega koos eksisteerisid,» teatas Frayer.
Uurina lisas, et kotka küünised olid nende jaoks luksus, sest neid linde ei ole kerge püüda.