Süüria opositsiooniväed võitlevad praegu korraga nii president Bashar al-Assadi sõjaväega kui end Islamiriigiks (IS) nimetavate äärmuslastega, mistap on võitlus muutunud möödunud suvest saadik veelgi keerukamaks.
Assad hoiab endiselt võimust kinni
Ehkki sel nädalal, mil sõjani viinud sündmustest möödub neli aastat, nõudis USA taas Assadi tagasiastumist, hoiab ta võimust jätkuvalt tugevalt kinni.
«Assad on tugevdanud oma rahvusvahelist positsiooni. USA ja Euroopa Liidu riikide avaldused väljendavad vähemalt kaudset Assadi võimu tunnistamist ja püüdlust mingisuguse riikliku ühtsuse otsimise suunas, et luua koalitsioon, mis sisaldaks nii teda kui mõõdukaid opositsionääre,» kommenteeris sel nädalal uudisteagentuurile AFP Saksa rahvusvahelise julgeoleku instituudi direktor Volker Perthes.
Samuti on ISi äärmuslaste esiletõus tähelepanu Assadi režiimi tegudelt kõrvale juhtinud. Erinevalt internetti võikaid videoid postitavast ISist ei ründa Assad lääneriikide kodanikke, mistap jõuavad režiimi kuriteod oluliselt vähem rahvusvahelise üldsuse ette ning ka USA juhitavad, möödunud augustis alanud rahvusvahelised õhurünnakud on suunatud just niinimetatud pühasõdalaste, mitte valitsusvägede vastu. Sealjuures annavad õhulöögid Assadi vägedele puhkust võitlusest ISiga ning võimaldavad neil rohkem opositsioonile keskenduda.
Kuigi inimõigusühendused toovad endiselt regulaarselt esile Assadi rünnakuid omaenda rahva vastu, sealhulgas näiteks kassettpommide kasutamist, ei väida ka Süüria opositsioon enam, et presidendi tagasiastumine on tingimus, mis tuleb enne sisulisi rahuläbirääkimisi täita. Neli aastat sõda, millele on viimasel aastal tugevalt lisandunud uus rinne IS, on kurnanud kõiki.
Selles, kuidas Assadi ikkagi kohtlema peaks, on Euroopa riigid eriarvamusel – Prantsusmaa peaminister Manuel Valls nimetas teda möödunud kuul näiteks «lihunikuks». Radikaalsema suhtumisega torkavad silma ka Suurbritannia ja Taani. Ent Süürias valitsevates tingimustes neli aastat võimul püsimine viitab, et Assadiga tuleb arvestada. Sageli Damaskuses käiv Euroopa diplomaat rääkis AFP-le, et Rootsi, Austria, Hispaania, Poola ja Tšehhi näiteks leiavadki, et Assadi isoleerimine ei ole kuidagi kasulik ning soovivad, et Euroopa võtaks tema suhtes leebema seisukoha.
Hiljuti selgitas ka USA välisminister John Kerry lääneriikide lähenemist Süüria sõjale. Ta rääkis, et Assad on minetanud igasuguse nähtava legitiimsuse, ent rõhutas, et kõrgeim prioriteet on siiski võitlus Daeshiga.
Kerry kasutas ISi araabiakeelse nime akronüümi, mille kasutajad rõhutavad enamasti, et nimi Islamiriik ei oma mingit reaalset sisu ning on lihtsalt äärmuslaste naeruväärne ambitsioon. Süüria opositsioonivägede meelehärmiks rõhutas ka ÜRO saadik Staffan de Mistura hiljuti, et Assad on üks osa olukorra lahendusest.
Praegu kontrollivad valitsusväed umbes 40 protsenti Süüria territooriumist, kus elab umbes 60 protsenti riiki jäänud rahvast. Peaaegu kõik suuremad linnad on režiimi käes. IS hoiab praegu Ar-Raqqaht ja poolt Aleppost kontrollivad mässulised.
Seda, kui kaua valitsusväed suudavad edukalt sõdida, mõjutavad aga ka muud sündmused maailmas, sealhulgas Ukrainas toimuv, sest Assadi kaks peamist liitlast on Venemaa ja Iraan, kellel kummalgi on aga omil põhjusil majanduslikke raskusi. Venemaa sealjuures oli see, kelle eestvedamisel lahenes keemiarelvade kasutamine Süüria valitsusvägede jaoks soodsalt ning kes on kasutanud oma vetoõigust ÜRO julgeolekunõukogu võimaliku tegevuse tõkestamiseks.