Soome majandusel on kolm suurt probleemi, ent ehk on järgmine valitsus võimeline võimeline võtma vastu ebapolulaarseid otsuseid, ütles Elisa Eesti tegevjuht Sami Seppänen.
Elisa Eesti tegevjuht: Soomel on kolm suurt probleemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta sõnas, et kahjuks on taevas Soome kohal tume. «Soome konkurentsivõime on kahanenud,» hindas tegevjuht.
Sellel on kolm põhjust. Esimene on vananev rahvastik ehk töötajate suhe vanaduspensionäridega muutub.
Teine on see, et palgad on kasvanud kiiremini, kui paljudes riikides, millega Soome ettevõtted konkureerivad. «Soome töö pole tehtud paremini ega tõhusamalt ehk miks maksab see rohkem kui mujal,» arutles tegevjuht. Ta tõi näite, et Saksamaa on suutnud palgakasvu kontrolli all hoida ning Rootsi on läinud ettevõttesiseste kokkulepete teed, sellal kui Soomes määravad palganumbreid suuresti riiklikud kokkulepped.
Ning kolmas on avaliku sektori suurus. «Avalik sektori osakaal majanduses on üks suurimaid Euroopas,» ütles Seppänen. Ta ütles, et avaliku sektori kulud ajavad maksukoormuse nii kõrgekks, et majandus ei suuda seda enam üleval pidada. See pärsib ka ülejäänud majanduse konkurentsivõimet.
Hoolimata kõrgetest maksudest on Soomes kasvanud ka avaliku sektori võlg. Sedavõrd, et Euroopa Komisjon kaalus Soomele ettekirjutuse tegemist, kuid riik suutis ära tõestada, et lubatud võlamäär on ületatud vajadusest anda raha Euroopa Liidule. Küll aga on avaliku sektori võlga kasvanud jätkuvalt juba aastaid enne seda. «Kas majandus kasvab või on kriis, enamik aega on võlg suurenenud. Klassikalise riigimajanduse doktriinikohaselt peaks kasvuajal võlga tagasi maksma, ent Soomes pole see alanenud. Võlg on küll vähenenud suhtes SKPga, ent absoluutvõlg on vähenenud vaid ühe lühikese perioodi,» ütles Seppänen.
Avaliku sektori võlg pole muud kui tulevastelt valijatelt raha ära võtmine tänaste valijate tarbeks. «Mida tänased lapsed ja noored arvaksid, kui nad teaksid, mida see nende jaoks tähendab?» küsis Seppänen.
Ühtegi nendest asjadest ei saa muuta üleöö. Seppänen hindas, et kaks viimast valitsust olid probleemidest teadlikud, ent ei ole suutnud ellu viia vajalikke muudatusi. «Mul on sellest kahju, sest muudatusi on hädasti vaja,» ütles ta.
Ta ei osanud hinnata, kas kuu aja pärast toimuvatel valimistel sünnib valitsus, mis julgeks muutusi ellu viia. On vaja ühte või kahte valitsusperoodi, mis julgeks teha ebapopulaarseid otsuseid.
Seda, kas Soomes on hea äri teha või mitte, on tema sõnul raske üldistada. Näiteks arvutimängude tööstuse kasv on olnud väga kiire ning tegevusala käive eelmisel aastal võis ületada miljard eurot, ent on valdkondi, millel läheb kehvemini.