Usaldus riigiasutuste vastu on venekeelsete inimeste seas väga madal

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik

Vastvalminud lõimumisteemaline uuring näitab venekeelse elanikkonna vähest usaldusväärsust riigi institutsioonide vastu, erinevused eestlaste ja venelaste suhtumise vahel on väga suured.


Lõimumiskava monitooringut koordineerinud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi professor Raivo Vetik märkis, et kuigi ühiskonna tasemel toimuvad vägagi positiivsed protsessid ning eestikeelse ja venekeelse elanikkonna teineteise tunnustamine on paranenud, on endiselt täheldatav suur lõhe institutsioonide usaldamisel.

«Usaldusnumbrid on hästi madalad. Usaldamatusel on väga palju erinevaid põhjuseid, aga kui võrrelda eestlasi ja Eesti venelasi, selle taga on rahvuslik erinevus ja see on seotud integratsiooniteemaga,» ütles Vetik.

Uuringu tulemuste järgi usaldab valdav osa Eesti elanikke üksteist ja Eesti riiki. Aga eestlaste ja eestivenelaste usaldus institutsioonide vastu erineb märkimisväärselt.

Uuringus paluti näidata oma usaldust seitsme institutsiooni kohta. Osa neist on administratiivse suunaga – kohus, politsei, kohalik omavalitsus. «Nende puhul on näha, et rahvuste erinevused väga suured ei ole. Erinevused on olemas, aga nad ei ole katastroofilised,» märkis Vetik. Politseid usaldab 31 protsenti venekeelsest elanikkonnast ning 60 protsenti eestikeelsest. Kohtu puhul on need numbrid vastavalt 29 ja 40 ning kohalike omavalitsuste puhul 31 ja 52.

«Samas on aga poliitiliste institutsioonide puhul erinevus kohati kolme- või neljakordne,» osutas Vetik. Valitsuse puhul on venekeelsete usaldus 9 protsenti, eestikeelsete oma 32. Riigikogu puhul on need numbrid 7 ja 18. Presidenti usaldab 14 protsenti venekeelsest elanikkonnast. «Arvestades aga, et eestlaste seas on president väga tugevalt usaldatud – 67 protsenti, siis tekib väga suur erinevus,» ütles Vetik.

Tema kinnitusel on järelduste tegemisel oluline märkida, et ka eestlaste seas on usaldus valitsuse ja riigikogu vastu suhteliselt madal. «Kuid meie jaoks on analüüsi mõttes oluline just erinevused rahvuste vahel.»

Kultuuriminister Laine Jänes sõnas vähese usaldamise kohta, et näiteks ministeeriumid on selle küsimusega väga tõsiselt tööle hakanud. «Me ei saa midagi väga jõuga teha. Püüame omaenda tegevustest anda venekeelseid pressiteateid sellesse inforuumi, mis on kättesaadav mitte eesti keelt kõnelevale elanikkonnale. Kui me tahame anda enda kohta infot, siis me ei saa oodata, et keegi teine hakkab seda tõlkima,» rääkis ta.

Minister tõi näiteks ka eelmisel nädalal valitsusukabineti istungil tutvustatud Ida-Viru tegevuskava.

Saar Poll küsitles lõimumismonitooringu tarbeks maikuus juhuvalimi meetodil 1010 inimest. Pooled küsitletuist olid venekeelsed.

Kultuuriministeerium koordineerib «Lõimumiskava 2008-2013» tegevusi alates möödunud aasta juulist. Sel sügisel seisab ees lõimumiskava uue rakendusplaani koostamine, millega seonduvalt on kultuuriministeerium käivitanud aasta esimeses pooles mitmeid tegevusi – rakendusplaani 2008-2009 vahehindamise, monitooringu ning käimas on uue rakenduskava 2011-2013 koostamise protsess.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles