Tüüpiline hasartmängusõltlane on noor või keskealine mees

Mänguautomaat.. Foto: Margus Ansu.

Emori uuring näitas, et tüüpiline hasart- ja õnnemängija on noor või keskealine Eesti mees ja rohkem on neid 20-29 aasta vanuste ja õppurite hulgas.

Järjest rohkem mängivad hasartmänge kõrgema sissetuleku ja positsiooniga inimesed, kel on selleks ka rohkem raha, ütles uuringu läbiviija Kaidi Kandla. Teiseks on tänu kaughasartmängudele kasvanud huvi õnnemängude vastu õpilaste ja üliõpilaste seas.

Naised ja vanemaealised, maaelanikud ja Lõuna-Eesti elanikud eelistavad mängida eelkõige loteriid ja osaleda mitmesugustel loosimistel. «Kaughasartmängud on muutnud mängijaskonna nooremaks, haritumaks ja rohkem Tallinna-keskseks,» lausus Kandla, kelle sõnul on kaughasartmängijate enamik sellised, kes pole varem midagi mänginud.

Hasartmängudest tekkinud probleeme on igapäevaelus kogenud 8 protsenti Eesti elanikest ja 13 protsenti kõigis mängijaist. Ka sõltlaste hulgas on rohkem mehi, noori ja õppureid.
Riskirühmas on rohkem kasiino- ja kaughasartmängu mängijaid. Neist 70 protsenti on väikese riskiga ja 30 protsenti suure riskiastmega.

Võrreldes eelmise uuringuga 2006. aastal on vähenenud suure ja keskmise riskiastmega mängijate hulk, kuid väikese riskiastmega isikuid on juurde tulnud. Samas on sõltlaste probleemid viimasel ajal süvenenud.

83 protsenti praegustest 15-35 aasta vanustest on enne 15. aastaseks saamist mänginud hasart- või õnnemänge ja nendest omakorda 61 protsenti mänginud raha, punktide või asjade peale. Just see viimane asjaolu mõjutab inimeste edasist mängukäitumist kõige rohkem.

98 protsenti tänastest hasartmängusõltuvuse riskiga mängijaist alustasid mängimist varases nooruses ja on teinud seda ka raha peale. Teistest mänguliikidest ohtlikumad on kihlvedude sõlmimine, mänguautomaatidel ja arvutimängude mängimine.

Kokkuvõttes on 65 protsenti Eesti elanikest ehk 675 000 inimest vanuses 15-74 mänginud pärast oma 15. eluaastat hasart- ja õnnemänge raha peale.