Eestis elavate eri rahvusest inimeste kontaktid on tihenenud, muukeelsete inimeste eesti keele oskus on paranenud, tihedamas suhtlemises ei nähta ohtu oma kultuurilise eripära kaotamisele – nii selgub vastvalminud lõimumismonitooringust
Lõimumisuuring: eri rahvused Eestis on üksteisele lähenenud
14. september 2010, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõimumiskava monitooringu koordinaator Raivo Vetiku sõnul tõi uuring selgelt esile, et kontaktid eri rahvusest inimeste vahel on tihenenud, vastastikune arvestamine ja tunnustamine on suurenenud. Umbes kaks kolmandikku nii eestlastest kui venekeelsetest elanikest omab teises grupis sõpru või lähedasi tuttavaid.
Suhtumine kontaktidesse teisest rahvusest inimestega on nii eestlaste kui venekeelsete elanike seas valdavalt positiivne või neutraalne. Valdav enamik nii venekeelsetest elanikest (83 protsenti) kui ka eestlastest (72 protsenti) ei ole nõus väitega, et tihe suhtlemine eri rahvusest inimeste vahel võiks viia oma rahvuse kultuurilise eripära kaotamisele.
Ka on venekeelsete inimeste eesti keele oskus paranenud ning eestlased omakorda väärtustavad vene keele oskust senisest enam. Kuni 39-aastaste küsitletute puhul on eestikeelne suhtlemisoskus rahuldaval tasemel enam kui kahel kolmandikul, lugemisoskus aga umbes kolmveerandil vastajatest.
Vanemaealiste ja Ida-Virumaa inimeste seas on eesti keele oskajate hulk tunduvalt väiksem. Suurem osa venekeelseid vastajaid peab osaliselt eestikeelse õppe alustamist vajalikuks juba lasteaiast või põhikoolist alates. Suurenenud on eestlaste vene keele vajadus nii tööl kui ka vabal ajal.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on valminud uuring oluliseks alusmaterjaliks edasiste lõimumistegevuste kavandamisel.
«Käsil on uue rakenduskava koostamine järgnevaks kolmeks aastaks, milles pöörame suuremat tähelepanu koostöötegevustele ja inimestevaheliste kontaktide soodustamisele. Kõige mõjusam vahend üksteise mõistmiseks ja tolerantsuse suurendamiseks on inimeste isiklikud kontaktid,» lausus minister ja lisas, et selle ajaga, mil lõimumisvaldkonda on koordineerinud kultuuriministeerium, on lõimumise juurde kaasatud rida uusi sihtrühmasid – kultuuriorganisatsioone, spordiseltse ja huvitegevusasutusi, kes oma igapäevatöös seovad inimesi erinevatest kultuuridest.
Kultuuriministeerium koordineerib «Lõimumiskava 2008-2013» tegevusi alates möödunud aasta juulist.