USA välisminister Condoleezza Rice sõidab täna Liibüasse, kus ta kohtub sealse liidri Muammar Gaddafiga.
Rice sõidab ajaloolisele visiidile Liibüasse
5. september 2008, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rice on esimene USA välisminister 55 aasta jooksul, kes Liibüat külastab. Viimati tegi seda John Foster Dulles 1953. aastal, vahendas Reuters.
USA ja Liibüa vahelised suhted hakkasid paranema 2003. aastal, kui Liibüa otsustas rahvusvahelise isolatsiooni lõpetamiseks loobuda massihävitusrelvadest ning lubada riiki vaatlejad.
Väidetavalt oli Liibüa lähedal tuumapommi valmistamisele, samuti ei eitanud Liibüa ka keemiarelvaprogrammi olemasolu.
Desarmeerimisprotsessi käigus andis Liibüa USA-le üle kogu tuumarelva tootmisega seotud varustuse.
Liibüa ja lääneriikide vahelisi suhteid on soojendanud ka surmamõistetud Bulgaaria meedikute vabastamine ja vastutuse võtmine Lockerbie lennukatastroofi eest.
Eelmisel kuul sõlmisid USA ja Liibüa kokkulepe, mille kohaselt makstakse kahe riigi pommiohvritele või nende sugulastele kompensatsiooni. Kahjutasu peaksid saama ka 1988. aastal Lockerbie lennukatastroofis hukkunud 270 inimese sugulased.
Samuti lubas Liibüa kompenseerida 1986. aastal Berliini diskoteegi rünnakus hukkunud 229 inimese lähedastele tekitatud kahju.
USA lubas kanda hoolt 1986. aastal hukkunud tsiviilisikute sugulaste eest, kelle lähedased hukkusid USA lennukite pommirünnakutes pealinnale Tripolile ja Benghazile.
Kompensatsiooni suuruse kohta täpsemaid andmeid pole kumbki osapool siiani avaldanud.
USA läbirääkija David Welchi kinnitusel pole keegi kannatanute lähedastest raha veel saanud, kuid ta on tuleviku osas siiski optimistlik.
Mitmed inimõigustega tegelevad organisatsioonid ja opositsioonipoliitikud on kritiseerinud Rice`i Liibüa külastamise eest enne, kui kannatanud on kompensatsiooni kätte saanud. Samuti on USA juhtkonnale heidetud ette, et vaatamata jõupingutustele pole õnnestunud vabastada Liibüa tuntud poliitilist dissidenti Fathi el-Jahmi.
El-Jahmi juhtum on saanud osaks ka USA poliitilisest võimuvõitlusest, sest demokraatide asepresidendikandidaat Joe Biden lubas teema isiklikult käsile võtta.
USA president George W. Bush on avaldanud lootust, et Liibüast võiks saada stabiilsuse allikas Aafrikas ja Lähis-Ida riikides.
USA jaoks on olulised ka Liibüa naftaressursid, sest naftatööstus annab 60 protsenti Liibüa riigieelarve tuludest ja kolmandiku rahvuslikust kogutoodangust. Seetõttu on USA lõpetatud mitmed sanktsioonid ja eemaldanud riigi terrorismi toetavate riikide mustast nimekirjast.