Ligi: teeme riigikogule ettepaneku kõrgemate ametnike palgatõus edasi lükata

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: A.Peegel

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul otsustas valitsus teha riigikogule ettepaneku lükata edasi järgmise aasta märtsikuusse planeeritud kõrgemate riigiametnike palgatõus.


Päevalehe andmeil tegi Isamaa ja Res Publica Liit sel teisipäeval valitsuskabineti istungil ettepaneku, et tuleva aasta eelarvekulude piiramiseks oleks mõistlik ära jätta kõrgemate riigiteenijate palgakorralduse jõustamine järgmise aasta märtsist.

«See on üheselt peaministri tõstetud mure valitsuse istungil juba mitu nädalat tagasi ja sellele ei ole olnud vastuseisjaid,» sõnas Jürgen Ligi Postimees.ee’le. «Teisipäeval ei laekunud ettepanek, vaid langes otsus: teeme parlamendile ilma kärata ettepaneku seadus edasi lükata, ei jookse sel teemal meedias võidu ega tee sellest eelarve kõikematvat peateemat. Minu pettumuseks eksisin taas, arvasin, et seekord kokkulepe peab,» lisas ta.

Eelarves on ministri kinnitusel kate olemas uue seaduse jõustumise puhuks. «Lisasumma on suurusjärgus mõnikümmend miljonit sõltuvalt aastast, millega võrdleme - keskmine palk ja ka vastavate ametimeeste palk langes vahepeal, valitsus oma aga oli külmutatud ja jäi teiste tõusu ajal tõusmata,» täpsustas Ligi.

Eelmise aasta lõpul vastu võetud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus seob 2011. aasta kevadest alates riigikogu liikmete ja mitmete kõrgemate ametnike palgad lahti riigi keskmisest palgast.

Seaduse järgi on kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär 5200 eurot (81 362 krooni). See indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid:

(1) Vabariigi Presidendi ametipalga koefitsient on 1,0.

(2) Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.

(3) Peaministri ametipalga koefitsient on 1,0.

(4) Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.

(5) Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,85.

(6) Riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 0,85.

(7) Õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 0,85.

(8) Riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 0,85.

(9) Ministri ametipalga koefitsient on 0,85.

(10) Riigisekretäri ametipalga koefitsient on 0,85.

(11) Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 0,85.

(12) Kaitseväe juhataja ametipalga koefitsient on 0,85.

(13) Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,75.

(14) Ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,75.

(15) Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 0,65.

(16) Maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,65.

(17) Abiministri ametipalga koefitsient on 0,55.

(18) Riikliku lepitaja ametipalga koefitsient on 0,55.

(19) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalga koefitsient on 0,55.

(20) Eesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0,35.

(21) Eesti Panga nõukogu liikme ametipalga koefitsient on 0,25.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles