Eile oli Tartu Peetri kiriku õpetajal Ants Toomingal tavaline kantseleipäev. Kui ta pilgu oma pabereilt üles tõstis, rändas see puhtusest kiiskavale aknale, mille ülemine osa siras värvides.
Annetajad andsid kirikule vitraažid
17. september 2010, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetaja töötoa kitsas aken on vaid üks osa mahukast restaureerimistööst, mille kõige esinduslikumat etteastet näeb peasaalis, otse Johann Köleri altarimaali «Kutsuv Kristus» taga.
Seal paikneb kolm ligi nelja meetri kõrgust vitraažakent, mille sissepühitsemine on pühapäeval kell 10. Sellist saalivaadet ei ole inimesed Tartu Peetri kirikus näinud ammu.
100 hämarat aastat
Õpetaja Ants Tooming sirvib arvutis vanu fotosid. Ajaloost ei ole kõike teada. Näiteks ei saa kindel olla, kas kiriku sissepühitsemise päevaks 1884. aastal olid altaritagused vitraažaknad juba valmis või mitte.
Seejärel näitab õpetaja fotot, mis on tehtud kiriku nurgakivi pühitsemise 25. aastapäeval ehk 1907. aastal. Seal on näha, et altari tagaseinas on avatud üksnes keskmine aken.
Kõikidel hilisematel fotodel on altariseina aknaavad olnud kaetud.
Akende taastamise käigus on siiski ilmnenud, et millalgi on kolm kõrget akent ka oma täies ilus saali kaunistanud. Meister, kes seda kinnitada võib, toimetas eilegi kirikus ringi ja tema nimi on Gunnar Kristerson.
Just tema pani hoolega tähele, mis värvi killud lagunevate aknaraamide kiti seest välja tulevad. See teadmine aitaski originaalvärvides klaasid taastada.
Teine mees, kes tööde laabumist Tartu Peetri kirikus korraldas, on Aimar Palu. «Ilus värviline tunne on praegu,» ütles ta pilku üles heites.
Peetri kiriku peasaal on praegu valgusküllasem kui kunagi varem. Ka Narva maantee poolsed alumise korruse küljeaknad on kilest päästetud.
«See kõik on alles algus,» ütleb õpetaja Tooming ning osutab käega saali vastassei-
na, kus keskmised aknad ikka veel kile all on, samuti teise ja kolmanda korruse saaliakendele.
Esimese korruse veel korrastamata aknad loodab õpetaja taastada jõuludeks. Ülejäänud jäävad järgmiseks aastaks. Seejärel tuleb käsile võtta uksed.
«Ja siis ehk saame tuulehoo siin saalis pidama ja ruumi soojaks,» märgib ta.
Akende restaureerimistöö on Ants Toominga sõnul seni nõudnud 265 000 krooni. Summa on kogutud vaid pühapäevaste korjanduste ja eraannetajate abiga.
Mure tornidega
Millal kirik üleni korda saab, seda ei julge õpetaja Tooming lubada. «No mina lähen kindlasti enne pensionile,» vastab ta.
Tartu Peetri kirik on kannatada saanud nii 1905. aasta revolutsiooniliste rahutuste, Esimese maailmasõja kui ka 1944. aasta lahingutegevuse käigus, mil Tartu linnale langenud turmtuli muutis sõelapõhjaks ka kiriku torni.
Kirikul on neli väikest torni ja üks peatorn, mille olukord on murettekitav. «Aga torni korrastamine ei saa küll koguduse põhiülesanne olla. See on ikka ka Tartu linna mure,» sõnab õpetaja Tooming.