Helsingin Sanomate peatoimetaja vabandas
Täiendatud 00.13!

Helsingin Sanomat

FOTO: Mihkel Maripuu

Helsingin Sanomate peatoimetaja Kaius Niemi kirjutas Twitteris, et vabandab tänase artikli pärast, mis uuris eestlaste kohta käivate hüüdnimede kohta, ning kinnitas, et nüüdseks on küsitlus võrguväljaandest eemaldatud.

Niemi kirjutas Twitteris, et hääletus eestlaste hüüdnimede kohta on eemaldatud, ning ta vabandas, et see tekitas meelehärmi mõlemal pool lahte.

Niemi vabandas Twitteris

Niemi vabandas Twitteris ka eesti keeles

Niemi selgitas inglise keeles, et «algas sooja naabritevahelise naljana, lõppes vastuolulise naljana. Ei mingeid kavatsusi haavata eestlaste tundeid. Järgmine kord parema stiiliga».

Eesti president Toomas Hendrik Ilves vastas omapoolse säutsuga.

Niemi tunnistas, et nad ei tahtnud kedagi sellega solvata, vaid lootsid, et seda võetakse naljaga, vahendab Yle. Ta avaldas kahetsust, et selle artikli toon oli aga liiga paljudele solvav.

«Hüüdnimesid ja heatahtlikke pilkenimesid antakse parimatele sõpradele ning neile, keda peetakse endaga võrdväärseks. Näiteks eestlased kutsuvad soomlasi põtradeks. Soomlastel on olemas hüüdnimed näiteks nii rootslaste kui ka norralaste kohta, aga mitte eestlaste jaoks.

Hääletuse algne mõte oli vennasrahva suhtes soojalt sõbralik. Kavatsus seisnes selles, et parimate sõprade vahel on heatahtlik nali lubatud.

Mõni hääletusele valitud nimevariantidest oli siiski halvamaitseline, mida toimetus ka kahetseb. Samaaegselt muutus ka hääletus põhiideele vastupidiseks. Seepärast oleme eemaldanud hääletuse internetist,» vabandas Helsingin Sanomat oma leheküljel.

Helsingin Sanomates avaldatud lugu tekitas palju vastukaja, enamasti küll negatiivset. Teiste seas avaldas oma arvamust sel teemal ka president Toomas Hendrik Ilves, kes kirjutas Twitteris: «I am speechless» ehk «ma olen sõnatu». Mitmed presidendi säutsu kommenteerinud inimesed pidasid Helsingin Sanomate artiklit tobedaks ja piinlikuks.

Nimelt uuris Helsingin Sanomat oma lugejatelt, milliseid hüüdnimesid nad eestlaste kohta kasutaksid. Erinevaid variante laekus sadu, millest 30 ka avaldati. Pärastlõunaks oli kõige rohkem hääli saanud hüüdnimi eestit, millele järgnes kalevipojat ehk kalevipojad. Maikuus oleks valitud neist välja parim.

Nimekirjas olid ka näiteks bemmit (juures oli märge, et eestlased soetavat endale kohe BMW, kui selleks raha on), eteläespoolaiset ehk lõunaespoolased ning kalevit ehk kalevid. Samuti oli hääletuses eestlasi nimetatud metsavendadeks, veerandvenelasteks, kartuliteks, jänesteks, kroonideks, kuraditeks, metssigadeks, Raivodeks, redisteks jne.

Tagasi üles