Muuli: Eesti avaliku elu tegelased on nagu printsess herneteral

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Muuli.
Kalle Muuli. Foto: Margus Ansu

Eesti avaliku elu tegelased on iga asja suhtes nii tundlikud nagu printsess herneteral, imestas ajakirjanik Kalle Muuli eilse Helsingin Sanomat artikli üle tekkinud solvumislaine üle.

Anvar Samost märkis Kuku raadio saates «Muuli ja Samost», et kui ta luges ajalehes Helsingin Sanomat (HS) artiklit, milles otsiti eestlastele hüüdnime, siis leidis ta, et see on veidi labasevõitu ega ole tavapärane HS tase. «Mul ei tekkinud kordagi mõtet, et peaks hakkama solvuma. Selle üle, et üks ajaleht teisel pool Soome lahte üritab leida eestlaste kohta hüüdnime, ei oleks meil isegi midagi arutleda,» märkis ta, et oli sellest artiklist tekkinud pahameeletormi üle väga üllatunud.

Ka Muuli märkis, et ta ei oleks Samostiga seda teemat omavahelises vestluses mitte maininudki, kui sel teemal poleks sõna võtnud Eesti president. «Õigemini ta sõna ei võtnud, ta oli sõnatu. Lisaks tema eksnõunik ja paljud avaliku elu tegelased olid solvunud. See on nagu printsess herneteral, et läbi tuhandete madratsite oli tera tunda. Eesti avaliku elu tegelased on sama tundlikud,» imestas Muuli.

«Mul on palve: teil ei sobi lasteaialaste kombel olla iga asja peale solvunud. Kui teil ei ole nahka, et huumorile huumoriga vastata, siis valige endale mõni muu elukutse! On ju küll ametikohti, kus ei pea kogu aeg midagi arvama või sõnatuks jääma,» leidis Muuli.

Samost tegi aga ettepaneku Helsingin Sanomatele, otsida järgmises kuunumbris solvavat hüüdnime moslemitele. «Millegipärast mul on tunne, et selline asi läheb läbi vaid eestlaste suhtes,» arvas Samost.

Helsingin Sanomat uuris eilses artiklis oma lugejatelt, milliseid hüüdnimesid nad eestlaste kohta kasutaksid. Erinevaid variante laekus sadu, millest 30 ka avaldati. Pärastlõunaks oli kõige rohkem hääli saanud hüüdnimi eestit, millele järgnes kalevipojat ehk kalevipojad. Maikuus oleks valitud neist välja parim.

Artikkel tekitas aga Eestis palju negatiivset vastukaja. Teiste seas avaldas oma arvamust sel teemal ka president Toomas Hendrik Ilves, kes kirjutas Twitteris: «I am speechless» ehk «ma olen sõnatu». 

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles