TV3 lahkub vabalevist
Lisatud ka TJA kommentaar kell 14.44!

Телевизор. Иллюстративное фото.

FOTO: SCANPIX

Telekanal TV3 on otsustanud lahkuda vabalevist, mis tähendab, et praegu vabalevis telekanaleid vaatavad elanikud peavad soovi korral pöörduma operaatorite poole.

Alates käesoleva aasta 1. juulist loobub TV3 signaali levitamisest õhu kaudu vabalevis. «Kuna valdav osa Eesti elanikkonnast, ligi 90 protsenti, ei kasuta vabalevi, vaid ostavad telekanaleid otse operaatoritelt – Elionilt, Starmanilt, STV, Viasatilt või mõnelt teiselt, siis neid inimesi eelseisev muutus ei puuduta,» teatas kanal oma kodulehel.

«Meediamaastik on muutumas ning erakanalitel pole mõistlik vabalevis olla – see on liiga kallis võimaluseta ise tulu teenida ja tehnoloogiliselt perspektiivitu. Selles olukorras on suurel kodumaisel telejaamal üks ja selge tee edasi – vabalevist lahkuda, et investeerida rohkem kodumaisesse teletoodangusse,» põhjendas kanal otsust.

Kanal 2 ja Trio LSL Raadiogrupi juht Urmas Oru nentis, et nõustub suures osas TV3 põhjendustega vabalevist lahkumiseks. «Eks erakanalitel on sarnased mured,» ütles ta. Küsimustele, kas Kanal2 jääb vabalevisse või plaanib samuti lahkuda, ja kas selleteemaline otsus on tehtud, Oru konkreetsed vastuseid ei andnud.

Ministeerium: see ei ole hea uudis

«Arvestades, et TV3 taotles alles mõni kuu tagasi uut 10-aastase kehtivusega vabaleviluba ning ka sai selle, on nende nüüdne otsus mõneti üllatav,» ütles Postimehele kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Indrek Ibrus.

«Telekanalitel on muidugi õigus ja vabadus taolisi samme teha, kuid see ei ole kindlasti hea uudis mitmes mõttes. TV3 lahkumine vabalevist tähendaks, et hinnanguliselt 100 000-200 000 televaataja valikuvõimalused vähenevad, sest praeguse kuue kanali asemel jääks vabalt kättesaadavaks viis,» lisas Ibrus.

Ta tõi välja, et riik on läbi aastate teinud telekanalitele mitmesuguseid leevendusi, eesmärgiga võimaldada neil vabalevisse edasi jääda. Viimati tehti seda siis, kui kanalitele anti õigus kaabeloperaatoritelt ülekandetasu küsida. «TV3 loobub selle otsusega oma üle-Eestilisest auditooriumist, kuid küllap nad on oma sammu äriliselt läbi kaalunud. Võib arvata, et aastatepikkune kahjum on muutunud omanikele talumatuks ja surve sedasorti sammudeks tuleb väljastpoolt Eestit,» pakkus Ibrus.

Ta lisas, et kindel on aga see, et rahvusringhääling peab jääma vabalevisse edasi, sest ERRi kohustus on teenindada kogu elanikkonda, sealhulgas vabalevikliente.

Levira valmis koostööd jätkama

TV3 lepingupartneri AS Levira juhatuse esimees Mart Einpalu juhtis tähelepanu, et TV3 on ka varasematel aastatel sama mõtet välja öelnud ning ta on ka ise kanali juhi Priit Leitoga sellest võimalusest rääkinud, mistõttu ei olnud see otsus tema jaoks suur üllatus. «Küll oli minu jaoks pisut üllatav see, et enne, kui ta oma koostöölepingu partneriga sellega põhjalikumalt rääkis, tegi ta selle avalikkusele teatavaks. See on tema valik,» leidis Einpalu.

Ta tõi välja, et näiteks Emori andmetel suurenes vabalevi vaatajate osakaal möödunud aastal üheksa protsenti ja vabalevi vaatajaid on kokku 15 protsenti kõigist peredest. Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel on neid peresid veelgi rohkem –18 protsenti. See teeb Einpalu sõnul kokku üle 200 000 inimese.

«Talupoja loogika ütleb, et kui TV3 loobub 200 000 inimese kodudes olemisest, saab sellel olema kindel mõju kanali reklaamituludele. Sellise riski peale minek on üsnagi küsitav,» arvas Einpalu.

Küll aga rahustas ta, et televaatajatel ei ole täna veel kindlasti põhjust muretseda. «Seega, mingit kiiret midagi ette võtta pole. Töötame koostöös telekanaliga, et kõikide vaatajate huvid saaksid edaspidigi rahuldatud parimal viisil.» AS-l Levira on TV3ga  koostööleping 2018. aastani ning Einpalu soovib lepingut igaljuhul jätkata.

Kõigi jaoks, kel on seoses vabalevist lahkumisega küsimusi, on TV3 avanud ka abitelefoni, kust saab konkreetset nõu, kuidas käituda ja mida teha, et soovitud programme ka edaspidi vaadata.

Vabalevist lahkumiseks vaja TJA nõusolekut

Ka Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma nentis, et vabast eetrilevist on lahkumas üks suur telekanal, millega on kaetud peaaegu kogu Eesti territoorium. «Kindlasti on see paljudele negatiivseks uudiseks, kuna osade vaatajate jaoks väheneb neile lihtsalt kättesaadavate telekanalite valikuvõimalus,» lisas ta.

Võlma tõi välja, et üsna  paljud televaatajad peavad otsima alates juulikuust uusi võimalusi TV3 vastuvõtuks ja sel juhul tuleb neil liituda mõne tasulise paketiga. Kuid suures osas Eestist on need valikuvõimalused siiski olemas ja soovi korral peaks vaataja tema sõnul leidma endale sobiva teenusepakkuja kas kaabellevivõrgu, tasulises eetrilevi või satelliittelevisiooni vastuvõtja vahendusel. 

«Iga ettevõte otsustab ise milline ärimudel ja levivorm on talle parim ning riik neid protsesse mõjutada ei saa. TV3 otsus lahkuda vabast eetrilevist tuleneb eelkõige majanduslikest kaalutlustest. Meediateenuse osutaja otsustab ja valib ise  teleprogrammi levivormid, lähtudes oma võimalustest ja eelistustest,» ütles Võlma Postimehele.

BNSile lisas ta, et tegevusloast loobumiseks tuleb meediateenuse osutajal teha TJA-le vastav taotlus, mille alusel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks. «Kuna AS TV3 on andnud teada soovist jätkata pärast praeguse tegevusloa kehtivusaja lõppu teleprogrammi TV3 levi tingimusjuurdepääsu vormis, siis tuleb neil esitada TJA-le vastav taotlus, » ütles ta BNSile.

Tagasi üles