Poed selgitavad: kuidas jõuab letile roiskunud toit
11. aprill 2015, 23:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi üksi pood ei müü meelega säilivusaja ületanud toitu, tuleb seda siiski ette ning enam-jaolt on tegu inimliku eksitusega.
«Kuna tooteid on lettidel korraga palju ja päevas tuleb kontrollida suur hulk realiseerimisaegu, siis vahel harva võib juhtuda, et mõni liiga väikese realiseerimisajaga toode jääb kahe silma vahele,» rääkis Prisma Peremarketi turundusjuhi Silver Säga, kelle sõnul on kõik kaupluse töötajad inimesed ja eksimuste eest ei ole ükski inimene kaitstud.
Säga sõnul on säilivusaegade jälgimine Prisma kauplusetöötajate igapäevane töö ja seda tehakse alati, kui kaupu riiulisse juurde lisatase.
Kuigi täpsemalt oskavad öelda tootjad, on Säga täheldanud, et enamasti on toote kiire riknemise põhjuseks katkine või defektne pakend, mis ei suuda tagada tootele selleks ette nähtud keskkonda.
Silmale nähtamatud mikropraod
Ka Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul kontrollitakse toodete säilivusaega kaupluste riiulitel iga päev. «Toiduainete väljapaneku ja sealhulgas säilivuskuupäevade kontrollimisega tegelevad Rimi kauplustes teenindajad ja tootespetsialistid ning tootegruppidel on vastutav töötaja, kes peab kandma hoolt, et kaupu riiulites oleks piisavalt ning muuhulgas peab ta eemaldama müügilt ka aegunud kaubad.
«Puu- ja köögivilja osakonnas, kus paljudel viljadel säilivusaega peal polegi, vaadatakse kaubad üle lausa kolm-neli korda päevas,» rääkis Bats. Seal osakonnas põhineb kauba müügilt eemaldamise otsus sageli visuaalsel vaatlusel. Näiteks eemaldatakse närtsinud ilmega salat, sest see pole enam kliendile atraktiivne.
Kaupade väljapanekuga ning ka nende müügilt eemaldamisega tegelevad inimesed, kel käib sageli päeva jooksul käest läbi sadu või isegi tuhandeid tooteid. «Tunnistame, et paraku tuleb vahel ette ka eksimusi, seda eriti uutel ja vähemkogenud töötajatel,» rääkis Bats. Tema sõnul antakse alati endast parim, et selliseid eksimusi vältida ning Rimi kogemuse ja statistika põhjal võib öelda, et selliseid juhuseid on pärast värskuse garantii kehtestamist vähemaks jäänud.
Batsi sõnul võib toode olla enne säilivusaja lõppemist riknenud näiteks silmale esmapilgul nähtamatu mikroprao tõttu. Seda ei näe aga isegi teenindaja ja nii võibki juhtuda, et kvaliteedi kõrvalekalde avastab klient alles kodus pakendit avades. Ka sellise kauba eest saab Rimi raha tagasi.
Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsioonidirektor Ty Lehtmäe sõnul on Maximas kahetasandiline kaupade säilivustähtaja kontroll. Ühelt poolt on tegu automaatse kontrolliga, sest keskses süsteemis kajastuvad kõigi müüdavate kaupade realiseerimise tähtajad. Nii annab süsteem näiteks siis märku, kui mõnel müümata partiil hakkab realiseerimistähtaeg lähenema.
Teise tasandi kontroll põhineb Maximas inimtööjõul ehk kaupluse personalil. Lehtmäe ütles, et toidukaupade müük on väga detailselt reglementeeritud ning kehtestatud säilivusaegade «parim enne» või «kõlblik kuni» järgimine on kauplusteketi jaoks esmane prioriteet.
Valesti hoiustamine
Maximas kontrollitakse kiiresti riknevaid kaupu, näiteks liha-, piima- ja pagaritooteid ning valmistoitu, iga päev.
Maximas on reegel, et viimasel realiseerimispäeval alandatakse kauba hinda ja märgistatakse toode. Müüki jäänud vastava märgituseta säilivusaja ületanud toode on Lehtmäe sõnul Maxima kauplustes täielik erand. «Kui siiski on mingil põhjusel jäänud realiseerimistähtaja ületanud kaup müügile, saab põhjus seisneda inimlikus eksimuses,» ütles Lehtmäe.
Tema sõnul on raske välja tuua põhjuseid, miks toit läheb mõnikord juba enne säilivusaja lõppu halvaks, sest igal juhtumil võib olla erinev põhjus. Kauba jõudmisele poeriiulile eelneb mitmeosaline tarneahel, kus on kehtestatud väga ranged nõuded.
«Kuid selles ahelas võib peituda mõni säilivusaega mõjutav viga, näiteks tootmisprotsessis, transpordil võib ette tulla pakendi kahjustusi või on toodet hoiustatud valel temperatuuril,» rääkis Lehtmäe. Ta lisas, et kui selline viga on eelnevalt tuvastatav, siis kaupa müügiks välja ei asetata.
Lehtmäe sõnul on väga oluline ka see, et ostja kaupa õigesti hoiustaks. Kui pakendil on sätestatud soovituslikud hoiustamistingimused, tuleks neid järgida. «Vastasel juhul, näiteks kui hoiustada on soovitatav jahedas ja pimedas, ent toit on jäetud hoopis päevaks koduses köögis päikesevalguse kätte, ei ole võimalik tagada, et toode on pakendil märgitud kuupäevani kõlblik,» selgitas Lehtmäe.
Kõigis eespool mainitud poodides on võimalik halvaks läinud kaupa eest raha tagasi saada.
«Praegu võime öelda, et Rimi kliendile on ebakvaliteetse toote tagastamine kauplusesse tavapärane praktika, nii saab klient kauba eest raha tagasi ning meie saame tagasiside, millises kaupluses tuleb kvaliteedi tagamisega rohkem vaeva näha,» rääkis Rimi pressiesindaja.
Ka Maxima kommunikatsioonidirektori sõnul tuleks iga sellise juhtumi korral pöörduda kindlasti esimesel võimalusel kaupleja poole. «Olgu siis konkreetse kaupluse infoletti või tasuta infoliini vahendusel. Võimalusel tuleks nii riknenud kaup kui ostutšekk kauplusesse viia – sedasi on võimalik kõige tõhusamalt kontrollida seda, mis võis tingida tähtaja ületanud või riknenud kauba müügi,» selgitas ta.