Kreitzberg: Lukase idee tähendab õppemaksu kõigile

FOTO: Liis Treimann / kollaaž Katri Karing

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul tähendab haridusminister Tõnis Lukase maksuidee tegelikult tasulist kõrgharidust.

«Lukase ettepanek pole muud, kui üks element Tony Blairi valitsemise ajal Inglismaal kehtestatud kõrghariduse rahastamise süsteemist, et vähendada survet avalikule rahastamisele,» ütles sotsiaaldemokraadist Kreitzberg Postimees.ee’le.

«Kindlasti mõjutavad selle väljakäimist lähenevad valimised.»

Tema sõnul räägib IRL tasuta haridusest nii, nagu enne Lukast tegi Juhan Parts, kes olevat kõigis vaidlustes välja naernud maksude tõstmist pooldavad oponendid, leides, et see pidavat pärssima majanduse arengut, kuigi Skandinaavia riikide praktika räägib vastupidist.

«Tegelikult on ju Lukase eesmärk kehtestada üldine õppemaks, mitte tasuta kõrgharidus,» leidis Kreitzberg.

«Vahe praegu toimivaga on selles, et tagasimakse toimib pärast õpinguid, mitte õpingute käigus, ja tegemist on tugevasti diferentseeritud tagasimaksega sõltuvalt sissetulekust.»

Kreitzbergi sõnul on selline lähenemine õige, sest nii vähenevad tööturu riskid kõrghariduse omandajale ja väheneb ka põhjendamatult suur vahe palkades. «Täiesti sotsiaaldemokraatlik lähenemine,» leidis opositsioonipoliitik.

Aga korralik õppetoetus?

Tema väitel jättis Lukas siiski kogu süsteemi olulised osad avamata.

«Esmalt tuleks kehtestada uus õppetoetuste süsteem, mis põhineb enam õppijate vajadusel. Isegi õppemaksuvaba õppimise juures peavad noored hankima raha, et end ära elatada ja pühendada õppimisele,» märkis Kreitzberg.

Lisaks õppetoetuste süsteemile tuleks tema sõnul kehtestada uus õppelaenu süsteem.

«Üliõpilane peab pärast õpingute lõpetamist tagasi maksma nii õppelaenu kui hakkama tasuma õppemaksu,» tõi ta välja Lukase ideega kaasneva topeltkoormuse.

Kreitzbergi väitel makstakse Inglismaal sarnase süsteemi juures üsna paljudele kopsakaid õppetoetusi, Eestis aga pole seda ei Lukase ega teiste ministrite ajal kehtestatud.

Opositsioonipoliitik soovitas Eestil kiigata Suurbritannia asemel põhjanaabrite soomlaste suunas.

«Tuleks minna Soome teed ja pidada haridust riigile strateegiliselt palju tähtsamaks, kui Eesti parempoolsed valitsused seda teinud on,» leidis ta.

«Meie noored inimesed on kõige koormatumad Euroopas üldse. Üle poole töötab ja neist üle poole täie koormusega, et tagada minimaalsed elatusvahendid. Nagu uuringud näitavad, on Eesti kõrgharidusele juurdepääs ennekõike rikastest peredest pärit noorte privileeg,» märkis Kreitzberg.

Tema sõnul tuleks Eestis tagada eelarveline tasuta kõrgharidus, mis eeldab nii maksusüsteemi kui eelarveliste kulutuste süsteemi muutmist.

Lisaks tuleb sotsiaaldemokraadi visiooni kohaselt näha nominaalajaga edasijõudvatele üliõpilastele ette õppetoetus näiteks 2000 krooni kuus.

«Soome on tasuta kõrgharidusega toime tulnud palju viletsamates majanduslikes oludes, kindlustades praeguseks tugeva sotsiaalmajandusliku aluse kogu riigi toimimisele ja elukvaliteedile,» meenutas ta.

«Väikestele riikidele ei sobi riskimine inimressursiga. Miks peaksin ma õppima Eestis, kui Euroopa ja maailm on kvaliteetseid ja mitte sugugi kallimaid valikuid täis?»

Haridusminister Tõnis Lukas (IRL) tegi tänases Postimehes ettepaneku luua kõrghariduskassa, millesse teeksid oma palgast makseid riigi kulul kõrghariduse omandanud.
 

Tagasi üles