Kapo: Paeti ja Ashtoni vestluse «lekkimine» on mõjutustegevuse musternäidis

Urmas Paet ja Ctherine Ashton.

FOTO: AP / Scanpix

Vene eriteenistuste viimase aja tegevusest on suur osa suunatud usaldamatuse külvamisele lääneriikide seas ning välisminister Urmas Paeti ning Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni telefonivestluse «lekkimine» on sellise tegevuse musternäidis, kirjutab kaitsepolitsei oma värskes aastaraamatus.

Just usaldamatuse külvamisele ja lõhe tekitamisele lääneriikide koalitsioonis on suunatud ka suur osa Vene eriteenistuste viimase aasta tegevusest, seda eriti seoses invasiooniga Ukrainasse, märkis kaitsepolitsei.

Vene eriteenistuste poolt eesmärgi saavutamiseks kasutatavate meetmete hulka kuuluvad arvamusliidrite mõjutamine, äriringkondade surve tekitamine poliitilisele eliidile või ajakirjanduse tihtipeale naiivsusele toetuv ärakasutamine Venemaale välispoliitiliselt oluliste sõnumit edastamisel.

«Niisuguste mõjutustegevuse kampaaniate sihtmärgiks on viimase aasta vältel olnud ka Eesti Vabariik. Eesti välisministri ning ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal telefonivestluse «lekkimine» Venemaa propagandakanalisse Russia Today (ümber nimetatud RTks) 2014. aasta märtsis on üheks sellise tegevuse musternäiteks,» märkis kaitsepolitsei.

Eesti eelmise välisministri Urmas Paeti ja Euroopa Liidu välispoliitika endise kõrge esindaja Catherine Ashtoni telefonivestlus avaldati mullu 5. märtsil. Paeti ja Ashtoni kõnelus leidis aset mullu 26. veebruaril pärast Eesti välisministri visiiti Ukrainasse ja vahetult pärast Kiievi tänavavägivalla lõppemist. Välisminister Paet vahendas kõnes Ashtonile seda, mida talle oli Kiievis eelmisel päeval toimunud kohtumistel räägitud ning väljendas olukorra pärast muret.

Kaitsepolitsei märkis, et mõjutustegevust kujutab endast ka kaitsepolitsei endise töötaja Uno Puusepa «puhtsüdamlik» ülestunnistus Venemaa telekanalile.

«Üks saate eesmärke oli Eesti julgeolekuasutusi rahvusvaheliselt diskrediteerida. Eelmine analoogiline «dokumentaalsaade» Eesti kohta oli eetris pärast riigireetur Herman Simmi paljastamist ja sarnaseid näiteid on tuua ka teiste Euroopa riikide teenistuste kohta. Rahvusvahelises praktikas ei paljasta ükski eriteenistus oma salajasi kaastöötajaid. Saates toodud väidete kontrollimiseks on alustatud kriminaalmenetlust,» kirjutab kaitsepolitsei oma aastaraamatus.

Kaitsepolitsei kirjutab, et mõne Euroopa riigi puhul on Venemaa suutnud saavutada mõjutustegevuses teatud edusamme, tihti tulenevalt nende riikide ajaloolisest kogemusest või siis tihedatest ärisuhetest Venemaaga.

«Nii kuuleme teatud Euroopa riikide esindajate väljaütlemisi, mis ei pruugi alati ühtida meie tavapäraste arusaamadega suhetest Venemaaga. Lähemal vaatlusel selgub pahatihti, et «arvajatel» on Venemaaga seotud ärihuvid. Kes maksab, see tellib ka muusika... Paraku illustreerib see suundumust, et Venemaal äritegevuse ja eriteenistuste seotus tiheneb,» märkis kaitsepolitsei.

Kaitsepolitsei lisas, et enamjaolt on selliste Venemaad toetavate väljaütlemiste taga siiski vaid soov lihtsustada rahvusvahelisi ja ärisuhteid Venemaaga. Igapäevases töös ei ole kaitsepolitsei täheldanud Euroopa sisest lõhet Venemaa küsimuses.

«Vastupidi, meie kolleegidel teistest lääneriikide teenistustest on väga ühtne ja selge nägemus Venemaa Föderatsiooni eriteenistustest lähtuvast tänapäevasest ohust. Ohu määratlemisel tehakse partneritega tihedat koostööd ja reageeritakse adekvaatselt,» lisas kaitsepolitseiamet.

Tagasi üles