Kriis Tallinna naiste kriisikodus

Tallinna naiste kriisikodu üks tubadest.

FOTO: Liis Treimann

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, mis ainsana Tallinnas on spetsialiseerunud täielikult perevägivalla ohvritele, on sattunud ise tõsisesse kriisi – riigipoolne toetus MTÜ eelarvesse on vähenenud poole võrra ning nüüd laiub eelarves 40 tuhande euro suurune auk. Rahastamise on koomale tõmmanud ka Tallinna linn.

Raskeks läks kriisikodul juba 2014. aastal, kui Tallinn leidis, et neid peaks rahastama riik. Põhjenduseks tuuakse sotsiaalministeeriumi otsust hakata toetust jagama konkursi teel. Seda hoolimata asjaolust, et ministeeriumi otsus ei keela linnal varjupaika toetada.

Riik rahastas möödunud aastal kriisikodu 56 000 euroga,  millest omakorda üle 9000 euro kulus ruumidele ning ülejäänu eest hoiti uksi abivajajatele lahti ööpäeva ringselt. Vastu pidas kriisikodu ainult seetõttu, et töötajad olid nõus öösiti vabatahtlikult valves istuma.

Kui eelmisel aastal jäi töötasuks, administratiiv- ja majanduskuludeks pärast rendi tasumist järele 47 tuhat eurot, siis tänavu aitab riik veel vähesema rahaga, tuleb hakkama saada 31 tuhandega ning see ei ole enam summa, mille eest suudetakse viiele inimesele töötasusid maksta. Nimelt nõuavad sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud tingimused, et varjupaik peab töötama ööpäevaringselt.

Sel nädalal arutati küsimust Tallinna linnavolikogu rahanduskomisjonis, kus üheks päevakorrapunktiks oli ülesande andmine linnavalitsusele leida kriisikodu toetamiseks vahendeid.

«Abilinnapea Merike Martinson on mulle telefonivestluses lubanud, et kriisikodu saab lähiajal ühekordset tuge 3000 euro ringis ning edaspidi küsib abilinnapea kriisikodu käigushoidmiseks lisa 2015. aasta lisaeelarvest,» ütles volikogu liige Riina Solman (IRL).

«Mul pole tänaseni olnud põhjust abilinnapea Martinsoni sõnades kahelda, ta on naisena ja arstina kahtlemata perevägivalla küsimustes pädev. Abilinnapea lubaduse ütlesin edasi ka volikogu rahanduskomisjonile, kes usub samuti, et abilinnapea täidab kriisikodule antud lubaduse ilma volikogu sekkumiseta,» lisas Solman.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson (KE) selgitas, et kriisikodu ei osalenud hankes, mille Tallinn välja kuulutas ja praegu rahastab linn kahte teist asutust, mis on paraku rohkem suunatud lastele. Linna rahastuse vähendamise põhjuseks oli see, et sotsiaalministeerum otsustas rahastuse enda peale võtta ja linn otsustas seetõttu rahastuse suunata sinna, kus seda rohkem vajati.

Kriisikodu juhataja Inga Mikiveri sõnul ei olnud nad lihtsalt hankest teadlikud. Kriisikodu esitas oktoobri lõpus 2014. aastal sotsiaal- ja tervishoiuametile taotluse 11 000 euro peale öiste töötajate töötasudeks, ent avalduse peale mingit vastust ei tulnud ja linna korraldatud hanget keegi isegi ei maininud, vastasel juhul oleksid nad kandideerinud.

Tallinn püüab siiski vastavad vahendid leida ning on nõus osalema läbirääkimistel sotsiaalministeerumiga. «Määrasime esialgu neile oma mittetulundusühingute rahastusest 3000 eurot ja plaanis on lisaeelarvega neid aasta lõpuni toetada,» ütles Martinson. «Mõtleme ikka kuidas neid aidata, nad teevad head tööd. Ega me neid täiesti hätta ei jäta, see on kindel.»

Kui MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu suleks uksed, oleks Tallinn ainus pealinn Euroopas, kus koduvägivalla eest pagevatele naistele abi ei pakuta. Pärast Kriisikodu toetamise lõpetamist on linn jätkanud näiteks MTÜ Enne ja Pärast Sündi ning Tallinna Lastekodu ema-lapse turvakodu toetamist, kuid nende sihtgrupp on pisut teine. Praegu töötab Kriisikodu selliselt, et Sotsiaalministeeriumi aktsepteerimisel on sõlmitud koostöökokkulepe MTÜ-ga Enne ja Pärast Sündi, kellel on öiste töötajate rahastus ja kes võtab öösel sisse vajadusel ka üksikuid naisi, keda Kriisikodu järgmisel tööpäeval enda juurde viib. Internet on kriisikodus hetkel välja lülitatud ja majanduskulude real 15 eurot kuus.

Aastatel 2005-2014 on kriisikodu poole pöördunud 4679, kes on saanud erinevaid nõustamisi, neist 564 on saanud majutust koos 253 lapsega. Tallinna Naiste Kriisikodu on Eesti suurem naiste varjupaik, mis on tegutsenud kümme aastat.

Tagasi üles