SIIL – rohkem kui tükk Kalevipoja kasukast

Riho Terras

FOTO: Mihkel Maripuu

Alustuseks on paslik kirjeldada õppuse «SIIL 2015» saamislugu. Peagi algava õppuse vaimseks isaks võib pidada Mart Laari, kes 2011. aasta valimiste järel sai kaitseministriks ning asus talle omase õhinaga toimetama.

Laar küsis rohkesti küsimusi, sealhulgas ka suuri ja strateegilisi – selliseid, mida paljudel igapäevast tööd tehes ei tule pähe küsida. Üks neist kõlas umbkaudu nii, et kui palju ning kui kiiresti me suudame mehi välja panna? Sellele vastuse leidmiseks pole sobivamat lahendust kui järele proovida.

Siili plaanimine algas 2012. aastal, mil alustati tarviliku paberimajanduse ettevalmistamist. Kuigi eesti sõjandussõnavara ei tunnista terminit «suurõppus», on Siil oma mastaapidelt tõepoolest mahukaim ettevõtmine alates iseseisvuse taastamisest. Nii on ka loomulik, et kavandamine ja läbiviimine on jagunenud mitmesse etappi.

Dokumentatsiooni väljatöötamise järel viidi läbi üksuste ja staapide baasväljaõpe – see on oluline ettevalmistav osa, mis peab näitama nii üksuste individuaal- kui ka kollektiivtasandi valmisolekut suurema ettevõtmise tarbeks. 4. mail algab kolmas etapp ehk täideviimine, mis omakorda jaguneb kolmeks faasiks: mobilisatsiooniks ja lahinguvalmiduse kontrolliks, kokkuharjutamiseks ja õppuse lõpetamiseks.

Põhjus, miks õppusi korraldatakse, on arusaadav – õppida, kogeda, järeldusi teha ja paremaks saada. Kaitsevägi on Siili mahtu ja olulisust silmas pidades püüdnud avalikkust võimalikult palju kavandatavaga kursis hoida. See on loomulik ning vajalik, sest lihtne arvutus näitab, et õppusel osaleb ligikaudu iga sajas Eesti inimene.

Kõrvalseisjale võib olla jäänud pilt, et tegu on hästi korraldatud ja juba ettemääratult positiivseid tulemusi ja ka emotsioone pakkuva vaatemänguga. Kindlasti on selles terake tõtt, kuid oluline on mõista, et kui tuleb kokku 13 000 inimest, ei pruugi kõik sujuvalt toimida. Nagu eespool märgitud, ongi see just õppuse korraldamise peamine motiiv – leida nõrgad kohad ja ebakõlad ning need kõrvaldada. Seetõttu on ka selge, et kaitseväe jaoks ei saa Siil läbi mitte 15. mail, vaid meie töö tulemuste kallal kestab edasi hilissügiseni.

Oluline on kindlasti see, et õppuse geograafia on Eesti mõistes väga lai. Me oleme kavandanud tegevusi kümnes maakonnas, mis tähendab, et mais on võimalus kaitseväe vormis mehi ja naisi oma kodukohas kohata võrdlemisi suur. Samas on kaitseväe ja Kaitseliidu nähtavus üle kogu riigi paljudele juba tuttav ning kodune tunne, sest 12 aasta jooksul oleme Kevadtormiga läbi käinud kõik Eesti maakonnad, välja arvatud Lääne-Eesti saared. Kevadtorm on andnud väga palju häid kogemusi just tsiviil-militaar koostöö ning teavituse valdkonnas, mis tänavu kindlasti kasuks tulevad. Headeks koostööpartneriteks on meile omavalitsused, kellega oleme hoidnud tihedat sidet ja püüdnud jagada infot ning saanud ka neilt tarvilikku teavet kohalike olude kohta.

Siili raames tuleb kokku väga palju reservväelasi, ajateenijaid, kaitseliitlasi, kutselisi kaitseväelasi ja ka liitlaste sõdureid. 4.–8. maini võtab õppusest osa maksimaalne isikkoosseis. Põhja- ja Kirde-Eestis tegutseb 1. jalaväebrigaadi koosseisus ligi 5000 inimest. Lõuna-Eesti maakondades osalevad õppustel 2. jalaväebrigaadi osad. Lisaks on õppusel maakondlikult osalemas Kaitseliidu üksused. Õppuse teine faas 9.–12. maini keskendub peaasjalikult just 1. jalaväebrigaadi kokkuharjutamisele ning põhilahinguliikide tegevuse raskuskese kandub Lääne- ja Ida-Virumaale.

Osalevad ka liitlased. Varem on Kevadtormil nähtud peamiselt Läti ja Leedu kaitseväelasi. Mullu oli pilt juba kirjum, sest Kevadtormist sai jooksvalt NATO õppus, millest võtsid osa mitmete liitlaste üksused ja lahingutehnika.

Siili egiidi all harjutavad sellel aastal kõrvuti Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu üksustega USA jalaväekompanii koos tankirühmaga ja Ühendkuningriigi jalaväekompanii ning Kuningliku õhuväe hävituslennukid Eurofighter, õhutõrjeüksused Belgiast, Saksamaalt ja Poolast, lisaks veel ka Poola õhuväe SU-22 hävitajad.

Osalevad ka erinevate riikide sõjalised vaatlejad. Vastavalt OSCE Viini dokumendile ületab «Siil 2015» osalejate arv piiri, mille puhul tekib kohustus lubada õppust jälgima ka välisvaatlejad. Oleme lähtunud põhimõttest, et meil ei ole tarvis midagi varjata ega kombineerida, nagu idanaabril, kes sisuliselt ühe õppuse, mis on mahult ületab eelnimetatud piirid, jagab mitmeks väiksemaks, ning seda just eesmärgiga mitte lubada välisvaatlejaid õppust jälgima.

Siili peamine fookus on reservväelastel – nende mobilisatsiooni ja üksusteks formeerimise harjutamisel. Reservväelased on inimesed meie seast, kes täidavad olulist kohustust riigi ees.

Suurõppust ette valmistades on olnud hea näha, et väga paljud tööandjad suhtuvad oma töötajate õppusel osalemisse heatahtlikult. Suuremad tööandjaid ühendavad organisatsioonid on oma liikmeskonnas teinud tublit teavitust. See on teatud mõttes osa nii-öelda julgeoleku jagamatuse põhimõttest – parem julgeolekukeskkond on ka parem ettevõtlus- ja töökeskkond.

Lõpetuseks tagasi pealkirja juurde. Kalevipoeg olla rebinud oma kasukast tüki ning kinkinud selle siilile, kes talle Peipsi sortsidega võitluses tarka nõu andis. Siilil oli vahe mõistus, kuid puudu jäi kaitsvast turvisest. Teravale arule lisaks tubli kaitsekilbi saanud siil oskas hinnata Kalevipoja kingitust ja teadis hästi, et iga okas loeb.

Tagasi üles