Siberist leiti järjekordne hiiglaslik kraater

Üks Siberi kummalistest kraatritest

FOTO: SCANPIX

Venemaal Siberis on alates möödunud aastast avastatud kummalisi suuri kraatreid ning nüüd leiti veel üks.

Venemaa hädaolukordade ministeerium andis Novokuznetski regiooni võimudele korralduse hoiatada elanikke ohu eest, edastab Siberian Times.

Teadlaste sõnul on uue kraatri läbimõõt 20 meetrit ning sügavus 25 – 30 meetrit.

Varasemad kraatrid on leitud Novokuznetskist 3500 kilomeetri kauguselt arktilistelt aladelt.

Välja on pakutud teooria, et nende kummaliste aukude tekkel on seos piirkonnas maavarade kaevandamisega ning metaangaasiga. Asjatundjate sõnul võivad metaanilekke tõttu tekkida ka tulekahjud.

Nüüdse augu esmaavastajaks on Novokuznetski elanik Rinat Sharifullin, kelle maja on maapinnailmingust vaid 100 meetri kaugusel. Ta teatas leiust politseile ja Venemaa hädaolukordade ministeeriumile.

Ministeerium saatis teadlased auku uurima ning pärast seda täidetakse see kaugemal asuvalt mäelt toodava pinnasega.

Rinat Sharifullini naine Natalja Sharifullina sõnas ajakirjanikele, et nende maja on otse kunagise  kaevanduse kohal ning sissepääs on nende aia lähedal seni näha.

1990. aastatel aeti kaevanduse enamik šahte kinni ning kaevandus suleti.

Piirkonna uurimine näitas, et suurema augu lähedal on veel teine, millesse on kogunenud vesi.

Varem tekkinud samasugused kraatrid asuvad Siberi põhjaalal Jamalis ja Taimõris.

Selle aasta veebruaris uurisid teadlased seal nelja müstilist suurt kraatrit ja mitmeid väiksemaid ning siis oletati, et tegemist on loodusliku ilminguga, mida põhjustas metaangaas, mis lõhkus külmunud pinnasekihi.

Teadlased tegid satelliituuringu, mis näitas, et neid kummalisi kraatreid on arvatust rohkem ning kinnitasid, et nende tekkepõhjuseks saab pidada metaani. Kliimasoojenemise tõttu igikelts sulab ning gaas surub pinnast, tekitades sellesse augu.

Venemaa teaduste akadeemia geoloogi Vassili Bogojavlenski arvates võib Siberi aladel leiduda veel vähemalt 30 sellist auku.

Tagasi üles