Tartu ülikooli kliinikumi ülemõe Tiina Freimanni kabineti aknast paistab kuuskedega siseõu, milles asub üks väheseid kohti, kus töötajatel ja patsientidel on veel lubatud suitsetada. Nädala pärast kaob viimanegi võimalus.
Kliinikumis maikuust enam suitsu teha ei või
22. aprill 2015, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1. maist ei tohi mitte kuskil kliinikumis, sealhulgas ka kliinikumi hoonetest väljaspool kuni 30 meetri kaugusel, suitsetada.
Ülemõe Tiina Freimanni kabineti aknast paistvast siseõuest saab puhta õhuga ala, mis jääb personalile ja patsientidele ilusa ilma ja puhkehetkede nautimiseks.
Tiina Freimann meenutas, et ajast, mil ta ise suitsetas, on möödas 30 aastat. Ta teab oma elu näitel, mida head toob suitsetamisest loobumine, ega kahtle selles, et kliinikumi ettevõtmine õnnestub.
«Me ei ole Eestis sugugi esimesed, vaid juba kolmandad. Niisugune kord kehtib ka Ida-Tallinna keskhaiglas ja Lääne-Tallinna keskhaiglas,» rääkis ta.
Puhta õhu poole
Kliinikum on tubakavaba haigla poole liikunud aasta-aastalt. Kliinikumi töötajatel ja patsientidel on võimalik kasutada suitsetamisest loobumise nõustamist – selliseid kabinette on kaks, üks kopsu- ja teine südamekliinikus.
Kliinikum on korraldanud kampaania, mil ta on maksnud oma töötajaile kinni ühe suitsetamisest loobumise katse. «Algul oli huvi väga suur, aga kuna sellele ei järgnenud tervet haiglakeskkonda puudutavat otsust, siis õhin on tasapisi vaibunud,» rääkis Freimann.
Neile patsientidele, kes haiglas viibimise ajal ilma nikotiinita hakkama ei saa, soovitab ta nikotiiniplaastreid, mida on võimalik haigla apteegist osta. Haiglas olles saavad patsiendid plaastrid tasuta. Freimann lisas aga, et teinekord ajendab just haiglasse sattumine suitsetamist maha jätma, pealegi vajab organism kogu oma jõudu selleks, et terveneda, ning patt on seda suitsetamise peale kulutada.
Ka on kliinikum neile patsientidele, kes tulevad plaanilisele veresoontekirurgia lõikusele, soovitanud suitsetamisest loobumise nõustamisel käia, et enne operatsiooni vähemalt kuus nädalat suitsetamata olla. Ka pärast lõikust tuleks vähemalt kuus nädalat mitte suitsetada, vaid siis on paranemine tõhus ja ravi tulemused head ning kallis operatsioon läheb täie ette.
Siiski on kliinikumi üle 3500 töötajast 13 protsenti suitsetajaid. Nende hulgast ei olnud sugugi kerge leida kedagi, kes oleks tahtnud oma nime all arvamust avaldada.
Üks intensiivraviosakonnas töötav 33-aastane õde, kes on suitsetanud 10 aastat, ütles, et tal kulub umbes pool pakki sigarette päevas. Ja kuigi tal varem ei ole olnud mõtet suitsetamisest loobuda, siis nüüd kaalub ta seda küll. Õde kirjeldas pingelisi 12-tunniseid valvekordi ja ütles, et suitsemisharjumus ei sega tal kunagi töö tegemist, küll aga siis, kui tekib harv puhkehetk, vajab ta lõõgastumiseks sigaretti.
Ta lisas, et juba praegu mõtleb ta 1. mai peale ja püüab vähem suitsu tõmmata ning arvab, et otsib tulevikus turgutuseks abi pigem kohvist ja šokolaadist.
Üks naistekliiniku 48-aastane ämmaemand tõmbab kolm-neli sigaretti päevas ja on koos pausidega suitsetanud 20 aastat. Tema ütles, et valves olles ta eriti ei suitseta, kui just keegi kampa ei haara. Siiski tunnistas ta, et pingelistel päevadel annab suitsutegemine võimaluse aeg maha võtta ja mõtteid koguda.
Patsiendi käitumine
Ämmaemand ei kahelnud, et kliinikumi personal saab haigla suitsuvaba hoidmisega hakkama. Küll aga ei osanud ta ennustada, kuidas patsiendid uue korra vastu võtavad.
«Kui ma vaatan seal õues neid viletsas seisus, kottide ja tilkadega patsiente, kes ei mõtle mitte millelegi muule kui sellele, et neil on vaja see suits ära teha, siis neid juba ümber ei kasvata,» sõnas ta.
Ämmaemand märkis, et neil osakonnas tiirleb üks raamat, kuidas kerge vaevaga suitsetamist maha jätta, ning ta on mõelnud, et ehk lehitseb seda nüüd isegi.
Küsimuse peale, mis juhtub töötajaga, kes siiski haiglas tööajal suitsetab, vastas Tiina Freimann, et nad eeldavad, et töötajad ei riku kliinikumi sisekorda. «Kui see peaks juhtuma, siis kõigepealt juhime sellele tähelepanu. Kui see ei aita, on meil võimalik teha sisekorra rikkumise eest hoiatus,» sõnas ta.
Kliinikumi suitsetajad
- Suitsetamise levimuse uuringuid on Tartu ülikooli kliinikum oma töötajate seas teinud 2006., 2011. ja 2014. aastal.
Kui 2006. aastal oli kliinikumis mittesuitsetajaid 77 protsenti, siis 2011. aastal 85 ning eelmisel aastal 87 protsenti.
Suitsetajaid on praegu umbes 13 protsenti.
Kliinikumis on 10 teenistust, kus ükski töötaja ei suitseta. 2011. aastal oli neid 8.
Võrdluseks: Eesti täiskasvanud elanikkonnas on 2014. aasta terviseuuringu järgi mittesuitsetajaid 71 protsenti.