Venemaa taganes Iraaniga sõlmitud raketimüügilepingust

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhutõrjesüsteem S-300
Õhutõrjesüsteem S-300 Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Vene relvajõudude kindralstaabi ülem Nikolai Makarovi kinnitusel ei tarni Venemaa Iraanile S-300 tüüpi õhutõrjesüsteemi.

«Otsustasime Iraanile S-300 mitte tarnida, kuna need kuuluvad kahtlemata saktsioonide alla,» kinnitas Makarov, kelle sõnul andis tarneprotsessi peatamiseks käsu riigi juhtkond, vahendas Interfax.

Sellega kinnitas Venemaa esmakordselt, et peab kinni islamivabariigile kehtestatud ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioonidest. Varem on Moskva väitnud, et sanktsioonid ei puuduta Venemaa ja Iraani vahel juba sõlmitud lepinguid ning ei laiene S-300 õhutõrjesüsteemile, kuna tegemist on kaitseotstarbelise relvaga. Maal paiknev mobiilne süsteem suudab alla tulistada ka lennukid ja tiibraketid .

Kui Makarovilt küsiti, kas Venemaa on rikkunud Teheraniga sõlmitud relvamüügilepingut, siis põikles kindralstaabi ülem vastusest kõrvale ja kinnitas, et see sõltub Iraani käitumisest. Esialgu pole teada, kas kahe riigi vahel sõlmitud leping on tühistatud.

NATO klassifikatsiooni järgi kannab S-300 nime SA-20. Õhutõrjesüsteemi laskeulatus on 120 kilomeetrit, mis võimaldaks riigil rünnaku korral kaitsta ka oma tuumaehitisi. Seetõttu on relvamüük põhjustanud tugeva kriitikalaine Iisraeli, Euroopa Liidu ja USA ametnike hulgas.

Kuigi Venemaa ja Iraan sõlmisid 800 miljoni dollari suuruse müügilepingu juba mitme aasta eest, pole Venemaa islamivabariigile veel raketikompleksi osasid tarninud, mistõttu on Teheran alustanud oma raketikaitsesüsteemi arendamist.

Ka on islamivabariigi ametnikud vihjanud, et kui Venemaa rikub relvamüügilepingut, võib Teheran pöörduda rahvusvahelisse kohtusse.

Briti väljaanne Times kirjutas mullu septembris Venemaa ja Iisraeli allikatele tuginedes, et skandaalse kaubalaeva Arctic Sea pardal olid väidetava puidulasti kõrval ka õhutõrjeraketid raketikompleksi S-300 jaoks, mis võeti peale Kaliningradis toimunud remonditööde ajal. Seda väidet pole aga ametlikult kinnitatud.

ÜRO julgeolekunõukogu kehtestas suve alguses islamivabariigile karmimad sanktsioonid, et riik loobuks vastuolulise tuumaprogrammi arendamisest. Teiste seas toetasid resolutsiooni ka julgeolekunõukogu vetoõigusega liikmed Venemaa ja Hiina, kes seisid varem uutele sanktsioonidele vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles