Valga haigla soovib ühineda Tartu Ülikooli kliinikumiga, et kuludega paremini toime tulla ja personalinappust leevendada. Otsuse, kas alustada läbirääkimistega, peab langetama linnavolikogu.
Haigla plaanib ühinemist Tartu Ülikooli kliinikumiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedesel Valga linnavolikogu istungil andis linnavolinikele ülevaate Valga haigla hetkeseisust ja tulevikuplaanidest haigla juhataja Marek Seer. Haigla juhi sõnul on juhatus ja nõukogu huvitatud ühinemisläbirääkimiste alustamisest Tartu Ülikooli kliinikumiga. Kas läbirääkimistega aga alustatakse, selgub volikogu maiistungil.
Seer rõhutas, et kõige suurem kuluartikkel tervishoiu kulueelarves on personalikulu, ja kalliks teeb selle tervishoiutöötajate väljaõppe pikk periood, samas nende defitsiit. «Personalikulu eelarves üha kasvab. Kui 2014. aastal oli haigekassa rahastamise leping enam-vähem võrdne meditsiinipersonali kuludega, siis tänavu on personalikulu juba suurem,» selgitas Seer.
Tarvis uusi teenuseid
Valga haigla 7 miljoni euro suurusest eelarvest moodustab haigekassa rahastatav osa 4,3 miljonit ehk üle 60 protsendi. Ligi 40 protsenti tuludest katavad muud teenused. «Praegune haigla tegevus ei ole jätkusuutlik, ei toida meid ära. Haiglal on vaja liikuda uute projektide, uute teenuste poole,» nentis Seer.
Tema kinnitusel on haigekassa suund koondada eriarstiabi keskustesse, mille käigus väheneb statsionaarsete raviteenuste maht. «Näeme juba praegu seda suunda sõlmitud lepingutes. Näiteks mullu olid mahud võrreldes 2008. aastaga vähenenud 32,1 protsenti,» rõhutas haiglajuht.
Olukorra paremaks muutmiseks peab haigla nõukogu ja juhatus vajalikuks alustada Tartu Ülikooli kliinikuga ühinemisläbirääkimisi. «Mina ja haigla juhtkond toetame ühinemist ning nõukogu on heaks kiitnud suunised läbirääkimiste alustamiseks. Lõplik otsus on linnavolikogu pädevuses,» rõhutas Seer.
Tema sõnul on haigla juhtkonna eeltingimus, et jätkataks sama teenusepaketiga ja sealjuures säilitataks ka kiirabi ja sotsiaalteenused ehk siis hooldekodu. SA Tartu Ülikooli Kliinikum on ainsa variandina ühinemisel välja pakkunud Valga haigla aktsiakapitali enamusosaluse omandamise. Esmalt räägitakse 51 protsendi aktsiakapitali omandamisest,« nentis Seer.
Plussid ja miinused
Seer andis ülevaate ühinemise plussidest ja miinustest. Plussidena tõi ta välja uued investeerimisvõimalused, statsionaarsete erialade säilimise, suurema valiku teenusepakettides, saadava oskusteabe ja parema nähtavuse turul tänu Tartu Ülikooli kliinikumi kaubamärgi tuntusele. Miinustena nimetas ta väiksemat paindlikkust ja tõenäolist optimeerimist viie kuni kümne aasta pärast just kliinikumi eestvõttel.
Haiglal on olemas võimalus jätkata ka iseseisva raviasutusena. Selle variandi plussidena tõi Seer välja suurema paindlikkuse.
»Kindlasti on sel juhul tarvis luua värske kuvand ja alustada juba praeguse tegevuse kõrvalt «uue haigla» loomist, mis praeguste mahtude puhul tähendab struktuuri muutmist. Et hoida üldhaigla taset, ei suuda me praeguste mahtudega jätkata,« lisas haigla juht. »Haigla ei suuda oma vahenditest katta ka infrastruktuuri investeerimise vajadust ning lahendada kvalifitseeritud personali nappust," sõnas Seer.
Seeri sõnul on praeguseks vastastikused huvid kaardistatud ning omavahel konsulteeritud. «Mul pole siiani olnud mandaati ega volitusi ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Küll oleme üles näidanud huvi nende algatamiseks.»
Kuna haigla juhatus ja nõukogu toetavad ühinemist, on nüüd oma sõna öelda linnavolikogul, kuna haigla aktsiakapitali omanik on Valga linnavalitsus. Peaküsimus on: kas ühineda võrguga või jätkata iseseisvalt.
Volikogu võttis haigla juhi info teadmiseks ning volikogu liikmed said oma küsimustele vastused.
«Maikuisel linnavolikogu istungil tuleb arutusele, kas volikogu annab linnavalitsusele ülesandeks ühinemisläbirääkimisi TÜ kliinikumiga alustada või mitte. Kui läbirääkimistega alustatakse, jõuavad seejärel volikokku dokumendid selle tulemuste kohta. Alles siis saame võtta vastu otsuse, kas võõrandada enamusosa haigla aktsiakapitalist või jätkata iseseisvalt,» sõnas volikogu esimees Ivar Unt.