Õppejõud heidab Pentus-Rosimannusele ette valetõlgendust
Lisatud välisministeeriumi kommentaar!

Keit Pentus-Rosimannus

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Ühendkuningriigi Exeteri ülikooli õppejõud Alex Prichard heidab välisminister Keit Pentus-Rosimannusele ette, et viimane tõlgendas tema käsitlust rahvusvahelistest suhetest valesti.

Pentus-Rosimannus esines Lennart Meri konverentsi esimese päeva dineel kaasettekandega. Rääkides rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast, viitas minister sõnavõtus Ühendkuningriigi Exeteri ülikooli õppejõu Alex Prichardi artiklile.

«Kas rahvusvahelise julgeolekusüsteemi arhitektuur on nii tõsiselt vigastatud, et selle asendab anarhia süsteem? Loodetavasti mitte. Ma isegi väidaks — kindlasti mitte,» sõnas Pentus-Rosimannus ettekandes.

Prichard reageeris ministri sõnavõtule Twitteris, teatades, et Pentus-Rosimannus on tema tööd valesti tõlgendanud.

Pentus-Rosimannus vastas Prichardile Twitteris, et sõnavõtus tõstatatud küsimused olid ajendatud ühest peatükist. Ka kirjutas minister, et Prichard tõlgendas valesti tema sõnavõttu, väites, et Pentus-Rosimannus iseloomustas teda kui «jõu apologeeti».

Poliitikakommentaator Ahto Lobjakas iseloomustas blogis poliitika.guru Prichardit kui «laiemalt tundmatut briti rahvusvaheliste suhete teoreetikut, kelle töödele varem pole ilmselt sellisel tasemel viidatud».

Lobjakas kirjutas, et Prichardi uurimisala fookuseks on anarhismi kui poliitilise filosoofia rakendusväärtus rahvusvaheliste suhete teoorias. «Tema programmiline järeldus: anarhistlik lähenemine rahvusvaheliste suhete teoorias avab ukse käsitlustele, milles ainsad tegelased pole enam välisministeeriumid ja riigi- ja valitsusjuhid, vaid lai valik organisatsioone ja liikumisi, mille tegevusel on rahvusvaheline mõju.»

Lobjakas kirjutas samas, et välisminister on «briti akadeemiku analüüsist kapitaalselt valesti aru saanud».

Välisministeeriumi kommentaar

Kõne põhiküsimuseks oli, kas peaksime nentima senistele põhimõtetele tuginenud rahvusvahelise korra purunemist või on taoline järeldus just see, milleni rahvusvahelise korra kõigutajad tahaksid meid tõugata?

Välisminister kirjeldas oma kõnes, kuidas rahvusvahelise korra tugevust on pandud proovile nii 9/11 terrorirünnakute näol, kuidas seda tehakse Daeshi poolt, küberrünnakute kaudu. Kuidas Venemaa agressioon Gruusias, Ukrainas on rikkunud kõiki rahvusvahelisi põhimõtteid ning kuidas kõigest sellest hoolimata ei ole rahvusvahelise korra purustamine õnnestunud.

Alex Prichardi artikkel oli see, millest ajendatult välisminister oma kõnes küsis - kas rahvusvaheline kord liigub anarhia suunas? Välisminister viitab oma kõnes Prichardile, kelle sõnul anarhiline süsteem ei tähenda seda, et jõul on õigus, vaid et jõud «underpins all conceptions of right».

Katsed senistel põhimõtetel tuginevat rahvusvahelist korda lõhkuda on viinud vastupidise tulemuseni, väidab välisminister oma kõnes. Hiljutised NATO otsused oluliselt tugevdada allianssi, on üks näide. Euroopa Liidu ühtsus sanktsioonide kehtestamisel. Välisminister ütleb oma kõnes, et rahvusvaheline süsteem ja kord võib olla üheks näiteks süsteemist, mis muutub rünnakute ja šoki tulemusel tugevamaks.  Välisminister rõhutab kolme punkti:

1. Olemasolev rahvusvaheline kord ei ole kokku kukkunud. Seda on rünnatud ja rikutud ja seda tuleb ühiselt tugevdada.

2. Peab olema üheselt selge, et rahvusvahelise õiguse rikkumise eest tuleb maksta kallist hinda. Kui mitte otseselt enese-hävitajalikku hinda, siis sellele väga lähedal olevat hinda.

3. Kõige olulisem - rahvusvahelise süsteemi ja õiguse rikkuja ei tohi kunagi oma eesmärki - teise iseseisva riigi valikute ja tuleviku dikteerimist - saavutada.

Välisminister rõhutab ka, et tehes kõik vajaliku rahvusvahelise korra tugevdamiseks, ei tohi kasutada korra tugevdamise ettekäänet ülereguleerimiseks või näiteks inimõiguste piiramiseks, seda ka mitte kübermaailmas.

Tagasi üles