ETV küsib lisaks riigieelarvest saadavale enam kui sajale miljonile kroonile eri toetajatelt veel miljoneid kroone mitmesuguste meelelahutus- ja publitsistikasaadete tootmiseks.
ETV korjab toetajatelt miljoneid kroone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algaval telehooajal on ETV üheks suuremaks lisaraha allikaks rahvastikuministri büroo, kes toetab kahte saadet kokku kahe miljoni krooniga.
Ühe miljoni abil läheb eetrisse Maire Aunaste saade «Meie», kus näidatakse välismaal elavate eestlaste elu. Teise miljoniga toetab sotsiaaldemokraati Urve Palo juhitav rahvastikuministri büroo pereteemalist saadet «Pereelu».
Saateid, mille eetrisse jõudmiseks on lisaks ETV eelarves olevale rahale kasutatud ka teisi vahendeid, leidub veelgi – näiteks «Maahommik» saab toetust põllumajandusministeeriumilt ning mitmele saatele on õla alla pannud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).
Lisaks on ETV ekraanile jõudnud saateid, mille valmimist on rahastanud eri ettevõtted ja tootjaks olnud mõni produktsioonifirma. ETV osaks on jäänud vaid eetriaja andmine.
Üheks selliseks näiteks oli reisisaade «Normanni vallutused». Avalikkuses populaarne Henrik Normann rändas seal mööda turismikuurorte, kuhu Eesti reisikorraldajaid inimesi sõidutavad.
Kuigi saadete kaasrahastajad ei liigitu sponsoriteks, on neil kõigil oma ettekujutus sellest, millist sõnumit peaksid saated edastama või kuidas vaatajate suhtumist kujundama. Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Margus Palu sõnul on nemad saatele «Maahommik» aastas 100 000 krooniga õla alla pannud selle eest, et saates edastataks toetusi puudutavat informatsiooni.
Rahvastikuministri Urve Palo nõuniku Olga Slõki sõnul toetavad aga nemad saadet «Meie», et säilitada sidet siinsete eestlaste ning teistesse riikidesse elama ja töötama läinud kaasmaalaste vahel.
Tasuta eetriaeg
«Kuna meid on niigi vähe, on tähtis vähendada võõrandumist ühe rahvuse seas, anda pilt sellest, kuidas eestlased on aja ja elu kiuste hoidnud oma keelt ning kultuuri, mida nad arvavad ja ootavad Eestist,» rääkis Slõk.
«Pereelu» eetrisse toomisest oli büroo huvitatud aga seetõttu, et üheski telekanalis ei olnud vastavat valdkonda puudutavaid saateid. «Tegelikult on paradoksaalne, et Eesti rahvuslikul televisioonil ei jätku raha niivõrd tähtsate teemade kajastamiseks ning saadete sünnile tuleb kaasa aidata,» lisas Slõk.
EASi turundus- ja kommunikatsioonidirektori Erki Peegli sõnul tellisid nemad mullu tootjafirmast «Juhtimisaju»-nimelise telemängu. ETVsse jõudis see seetõttu, et kanal pakkus saatele ainsana tasuta eetriaega.
Järgivad seadust
«EASi üks ülesandeid on tõsta Eesti inimeste teadlikkust ettevõtlikkusest, juhtimisest ja innovatsioonist ning televisioon on kindlasti üks tõhusamaid kanaleid teadlikkuse tõstmisel,» rääkis Peegel.
«Rahvusringhäälingu üks põhikirjalisi eesmärke on kaasa aidata Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule,» jätkas ta. «Seetõttu on loomulik, et teeme ka tulevikus rahvusringhäälinguga ühiste eesmärkide saavutamise nimel koostööd.»
Ka ETV peatoimetaja Heidi Pruuli sõnul võimaldab vahendite ühendamine ühiste huvide ja eesmärkide nimel paremaid tulemusi saavutada. «Selles pole midagi ebatavalist, rahastajate kaasamist praktiseerivad ka teised Euroopa telekanalid,» lausus ta.
Ajakirjanduslik sõltumatus saavutatakse sel juhul Pruuli kinnitusel kokkulepete abil, mille järgi ei ole saate finantseerijal õigust sekkuda sisusse.
Kaasrahastajate huvi on Pruuli väitel enamasti mingi sotsiaalse teema laiem kajastamine, mis on kooskõlas ka rahvusringhäälingu eesmärkidega – nt rahvastikuprobleemid, perekonnaelu ja laste kasvatamine või mõned eritähelepanu vajavad ühiskonnagrupid.
Pruuli kinnitusel ei ole mingil juhul tegemist sponsorabiga, sest selle kasutamine on ETVs keelatud ning erandeid tehakse vaid väga üksikutel seadusega kooskõlas olevatel juhtudel.
Sponsorteavet ei tohi lepingute järgi sisaldada ka need saated, mille on tootnud produktsioonifirmad ja kellele ETV annab tasuta eetriaja.
Valik toetusrahaga toodetud saateid ETV-s
Saade Toetaja Summa
«Meie» rahvastikuministri büroo 1 miljon krooni
«Pereelu» rahvastikuministri büroo 1 miljon krooni
«Maahommik» põllumajandusministeerium 100 000 krooni
«11 tuhat aastat hiljem» toetus EV 90 eelarvest
«Osoon» keskkonnainvesteeringute keskus kuni 500 000 krooni
«Jätku leiba» põllumajandusministeerium 1 miljon krooni
«Laulge kaasa» kohalikud omavalitsused 30 000 krooni ühelt omavalitsuselt