Kasiinodest on alles vaid kolmandik

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasiino.
Kasiino. Foto: Liis Treimann

Võrreldes 2008. aastaga on Tallinnas asuvate õnnemängukohtade arv kahanenud kolm korda.


«Kui 2008. aasta alguses oli Tallinnas 91 õnnemängu mängukoha, siis tänase päeva seisuga on neid 33,» ütles ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse teenistuse direktor Aave Jürgen.

Kõige rohkem kasiinosid on tema andmetel kesklinnas, kus neid on 11. Lasnamäel on kaheksa õnnemängukohta, Haaberstis ja Mustamäel kummaski neli ning Nõmmel kolm.
Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Pirital on üks kasiino.

«Ega kogu õnnemängude sektor nüüd päris välja ei sure, aga hiilgeaegadega võrreldes on kasiinodest säilinud vaid kolmandik ja ilmselt jääb see veel mõneks ajaks niimoodi,» möönis Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Üks põhinumber, mis kasiinosid iseloomustab, on Rüütli sõnul mänguautomaatide arv, kust tuleb ka lõviosa riigile makstavast hasartmängumaksust. Kui 2008. aastal oli Eestis umbes 5200 mänguautomaati, siis tänaseks on neid pisut alla 2000. See annab ennast tunda ka maksu laekumises. Kui 2008. aastal kogus riik 484 miljonit krooni hasartmängumaksu, siis 2009. aastal seda vaid 278 miljonit.

Rüütli sõnul langesid hasartmängukorraldajate jaoks mitu ebasoodsat asja ühele ajale. «Esiteks force majeure’likud majanduslikud põhjused, mis mõjutasid kõiki ettevõtjaid. Teiselt poolt administratiivsed meetmed, mis kehtestati 2008. aasta novembris vastu võetud uue hasartmänguseadusega. Osa piiranguid jõustus 1. jaanuaril 2009, osa 1. jaanuaril 2010,» rääkis Rüütel.

Tõsise hoobi andis õnnemängukohtadele sellest aastast jõustunud nõue, et mängusaalis peab olema vähemalt 40 mänguautomaati. Varem pidi neid olema minimaalselt kaheksa.

«See nõue halvendas kasiinode olukorda tunduvalt. Kui mängusaalis peab olema 40 automaati, siis see tähendab automaatselt seda, et iga kuu tuleb maksta 40 x 7000 = 280 000 krooni hasartmängumaksusõltumata sellest, kas keegi nendele automaatidel mängib või mitte,» lausus Rüütel.

Kuigi hasartmängusektor tema sõnul päris välja ei sure, pole lähemal ajal ka olukorra paranemist loota. «Töötuse vähenemist ju niipea oodata ei ole, mis on ka täiesti loomulik. Aga selleks, et meelelahutussektor taas tõusma hakkaks, peab kõigepealt inimeste rahakott natuke kosuma,» ütles hasartmängukorraldaja.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles