Venemaal on paljudel inimestel väga raske õppida tajuma Eestit võrdväärse partnerina, ütles Kremli algatusel loodud paremliberaalse erakonna Pravoje Delo kaasesimees Leonid Gozman.
Vene poliitik: Venemaal on raske Eestit endaga võrdsena näha
25. september 2010, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen veendunud, et Venemaal ei ole enam võimu juures inimesi, kes leiavad, et kunagi saab Eestist taas impeeriumi osa. Ent selleks, et Venemaa õpiks teid tajuma võrdväärse partnerina, on vaja aega ja kannatlikkust mõlemalt poolelt,» osutas poliitik usutluses BNSile.
Gozmani sõnul on selles, et suhted Eesti ja Venemaa vahel on keerulised, süüdi mõlemad pooled.
«Nii ei ole võimalik, et ühed on süütukesed, aga teised kaabakad. Ent kui võrrelda praegusi suhteid soovitavatega, siis on need halvad. Kui aga võrrelda sellega, mida saaks reaalselt oodata, siis polegi nad nii hirmus halvad,» leidis ta.
«Venemaal on paljudel tunne, et kuna meie sõdurid hukkusid Tallinna lähistel, võideldes natsidega, siis on meil Eestimaal mingeid erilisi õigusi. Ma leian, et see ei ole nii, erilisi õigusi meil pole. Ja Eestil pole mingeid kohustusi Venemaa ees, nagu ka Venemaal Eesti ees. Ent loomulikult polnud nõukogude sõdurid okupandid, okupandid olid Stalin ja Nõukogude Liidu juhtkond,» kinnitas Gozman.
«Mis aga puutub Eestis elavaid venekeelseid inimesi, siis kannavad Venemaa Föderatsiooni juhtkond ning Venemaa tervikuna teatud moraalset vastutust nende eest, kes sattusid oma tahtest sõltumatult välismaale, näiteks suunamise alusel. Me peame selliseid inimesi abistama näiteks raamatute, filmide, muusikute külalisesinemistega,» rääkis Gozman.
Ta kinnitas ka, et Vene riik peab pakkuma välismaal elavatele kaasmaalastele võimalust Venemaale ümber kolida.
«Ent keegi ei sõida ju Balti riikidest meie juurde, see on ilmselge. Aga me peame abistama võimalusega omandada kõrgharidust Venemaal, see on meie kohus. Minu hinnangul oleks ka Eestil oma konkurentsivõime parandamiseks mõistlik arendada kõrghariduse andmise süsteemi rahvusvahelise tähtsusega keeltes ehk inglise, prantsuse, vene keeles,» leidis Gozman.