Eestlane põgenikelaagris: kui inimesed vajavad abi, siis loomulikult ma lähen ja aitan

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Agnes Nurme (paremalt teine) Batmani põgenikelaagris koos oma õpilastega. «Kõige esimene asi ja kõige viimane asi, mis mul on meeles, on see, et ma nägin alati naeratavaid lapsi,» võttis Agnes Nurme oma mälestuse kokku. «Need lapsed jäävad alati mu silme ette.»
Agnes Nurme (paremalt teine) Batmani põgenikelaagris koos oma õpilastega. «Kõige esimene asi ja kõige viimane asi, mis mul on meeles, on see, et ma nägin alati naeratavaid lapsi,» võttis Agnes Nurme oma mälestuse kokku. «Need lapsed jäävad alati mu silme ette.» Foto: Erakogu

Räpina tüdruk Agnes Nurme naasis Põhja-Kurdistanist, täpsemalt Türki jäävaist põgenikelaagreist, kus ta töötas vabatahtlikuna kolm kuud. Tal oli raha lennukipileti jaoks ja vaba aega ning ta teadis, et abi on vaja. Ja ta läks.

Jeziidi usuvool on tegutsenud Iraagi aladel islamieelsest ajast peale. Nende sümboliks olevat paabulindinglit Tawuse Melekit peavad kristlased ja moslemid langenud ingli ehk saatana võrdkujuks ja seetõttu peavad nad ka jeziidiusulisi saatanakummardajaiks. Jeziite on taga kiusatud sajandeid ning nad ise ütlevad, et genotsiid, mis praegu nende rahva kallal toime pannakse, kannab järjekorranumbrit 74.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles