Rõivas: ka meil on Euroopale midagi väärtuslikku anda

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas Euroopa päeval
Peaminister Taavi Rõivas Euroopa päeval Foto: Riina Soobik / Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Nüüdseks on näha, et mitte ainult Eesti ei vaja Euroopat, vaid ka meil on midagi väärtuslikku teistele anda, ütles peaminister Taavi Rõivas tänasel Euroopa päeval peetud kõnes.

Head kaasmaalased ja Euroopa sõbrad,

«Esimesel mail 2004. aastal võeti Eesti vastu Euroopa Liitu – see oli täpselt 4025 päeva tagasi,» meenutas Rõivas.

«See, et me ei taha riigina edasi minna isoleeritult ja üksi, oli meile selge algusest peale. Tahtsime tagasi võita oma loomuliku kuulumise Euroopa kultuuriruumi, millest meid 70 aastat tagasi kirvemeetodil pooleks sajandiks ära lõigati. See oli meie õigus ja Euroopa Liit oli meie võimalus. Tagasipöördumine oma pärisosa juurde, Euroopasse,» rääkis Rõivas.

Nüüdseks on tema sõnul näha, et mitte ainult meie ei vaja Euroopat, vaid ka meil on midagi väärtuslikku teistele anda. «Värske pilk, kohanemisvõime, efektiivsus ja soov teha paremini. Me oleme väikesed, kuid see on sundinud meid olema nutikad. Silmapaistvalt nutikad. Olgu see e-riik, meie silmapaistvalt targad lapsed või siis innovatiivseid tooteid ja teenuseid eksportivad ettevõtted - me oleme suutnud kasvada teenäitajaks ka teiste jaoks,» lausus peaminister.

Tema sõnul kinnitavad viimased küsitlustulemused eelmise aasta lõpust, et meile meeldib see, kuhu oleme jõudnud – Euroopa Liitu kuulumist vajalikuks pidavate inimeste hulk on tagasi 2007. aasta rekordtasemel. 84 protsenti Eesti elanikest tahavad olla Euroopa Liidu kodanikud.

Peaminister märkis ka, et me oskame hinnata seda unikaalset kombinatsiooni iseolemise õigusest, koos ühiselt otsustamisest ja inimlikust solidaarsusest, millele Euroopa Liit on rajatud. «Viimase aasta jooksul oleme saanud tunda teiste riikide toetavat üksmeelt ühes meie jaoks väga olulises küsimuses – Venemaale kehtestatud sanktsioonid on olnud selge märk teiste riikide ja rahvaste valmisolekust seista koos meiega jagatud väärtuste, ühiste põhimõtete eest ka siis, kui sellel on selged majanduslikud tagajärjed. Meie üksmeel on pidanud proovile vastu ja seda rohkem, kui ehk osati loota.»

«Ajaratas on pöördunud ning tihti oleme nüüd ise olukorras, kus meie abivalmidus ja koostöötahe proovile pannakse. Kas ja kui palju jätkub meis mõistmist ning südikust aidata abivajajaid Euroopa Liidu sees ja väljas? See defineeribki lõpuks ära selle, palju on meis endis tõeliselt euroopalikku väärtusbaasi. Kui me tahame, et meid ja meie muresid mõistetakse, peame ka ise arusaamist teiste suhtes üles näitama,» sõnas peaminister.

«Nii nagu heas kooselus, saab ka meie suhe Euroopaga karastuda tõeliselt vaid läbi proovilepanekute - olgu nendeks kas laiemad majanduspoliitilised küsimused või heaperemeheliku Euroopa Liidu eesistuja roll, mis meil Eesti sajandal sünnipäeval ees seisab. Vaid nii muutub Eesti Euroopa nägu ja vastupidi, Euroopa muutub Eesti nägu,» ütles Rõivas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles